Maksuamet läheb õigusriigi vastu

Juba üheksa aastat tagasi tehtud Tallinna ringkonnakohtu lahend tühistas pretsedenti luua püüdva maksuotsuse. Samas nõustus ringkonnakohus maksuametiga, et ettevõtte kohustus tasuda seal töötavatele osanikele reaalset töötasu, panustades seeläbi õiglasel määral riigi sotsiaalvaldkonda, ei pärsi põhiseadusvastaselt ettevõtjate õigust investeerida kasumit või maksta välja dividende.

Kohus leidis, et riive on küll olemas, kuid see ei ole lubamatu ega ebaproportsionaalne. Kohus tühistas maksuotsuse, sest ei nõustunud maksu- ja tolliameti käsitlusega, et lisaks dividendile peaks ettevõtja maksma endale keskmist palka olukorras, kus konkurentsivõimeline võib olla ka keskmisest madalam palk. Kohus rõhutas ka, et ameti käsitlus ei saa tulla ettevõtjatele üllatusena ja kord, kuidas dividende palgaks ümber rehkendada, peaks tulema seadusandjalt või ametiasutuselt. Lõpliku hinnangu andja piirangu põhiseaduspärasusele saab olla riigikohus, kuid kõnealune juhtum sinna ei jõudnud.

 

Teatavasti on Eesti nagu ka Euroopa maksuõiguse dogmaatikas tunnustatud põhimõte, et ükski isik ei pea valima enda jaoks maksuõiguslikult ebasoodsamat olukorda. Maksuamet paistab tahtvat seda paradigmat muuta. Väiksema töötasu maksmise peamine eesmärk ei pruugi olla maksudest kõrvalehoidmine, vaid ettevõtte kasumi suurendamine. Tänu palgakulu kokkuhoidmisele on ettevõttel võimalik teha rohkem investeeringuid, suureneb finantsvõimekus pangast vahendite kaasamiseks.  

Kas maksuprobleemi üldse on?

Töötamise eest on Eestis kehtestatud kohustusliku vastusooritusena teatavasti miinimumpalk. Töötajate puhul, kes ei ole ise ettevõtte osanikud, ei räägi keegi, et maksuamet peaks hakkama hindama tööpanuseid ja kokkulepitud palganumbreid õiglaseks muutma. Dividende välja võttev ettevõtte osanik ei ole ümbrikupalga maksja, tema maksab oma dividendidelt ausalt makse.

Asjaolu, et maksuamet on, näpp suus, pea kümme aastat ringkonnakohtu otsuse üle mõtisklenud, näitabki, et teema on korraga nii lihtne kui ka keeruline. Võimalik on veenvalt väita, et omanikul ei tulene ühestki seadusest praegu kohustust maksta endale miinimumist kõrgemat palka. Maksuameti positsioon, et dividende saab palgaks ümber vaadata maksukorralduse seaduse alusel põhjendusega, et tegelikult ettevõtja on ise endaga oma peas kokku leppinud, et see siiski on palk, nii veenev ei tundu. Sest klassikaliselt saab õigussuhet maksunduslikult ümber kvalifitseerida tegeliku majandusliku sisu järgi eelkõige juhul, kui tehingule on antud ebaõige vorm ja/või tegu on ilmse kuritarvitusega. Praegu ei ole ise endale miinimupalga maksmine ei dividendide kõrval ega ilma selleta kuritarvitus, vaid seadusest tulenev legaalne võimalus.

Seega saab väita, et probleemi, mida kangelaslikult lahendada, täidesaatva võimu tasandil olemas ei ole. Kui probleemi siiski tahta näha, peaks asjaga tegelema seadusandja. Maksuameti kui haldusorgani asi ei ole piire kombata või neid laiemaks venitada.

Maksuameti plaan hakata välja saatma teavitusi, inimesi vestlusele kutsuda ja vastavalt esitatud palganumbri põhjenduste kvaliteedile makse määramata ei sobi kokku õigusriigi põhimõttega. Maksukorralduse seaduses selline menetlusvorm nagu vestlusele kutsumine üldse puudub. Selleks, et kedagi välja kutsuda ja põhjendusi nõuda, peaks toimuma seaduses sätestatud menetlus. On rida kohtulahendeid, kus maksuameti kontroll on tunnistatud õigusvastaseks.

Autor: Vahur Kivistik ja Triin Ahveldt