Millal intressimäärad tõusma hakkavad?

Üks asi on aeglane hinnakasv, mis hoiab tagasi intresside tõstmist, kuid palju tõsisem teema on mitmetes riikides riigivõla finantseerimise võimekus. Eelkõige just Itaalia 132% SKP-st riigivõla finantseerimise võime.

Itaalias uus võimule liikuv koalitsioon arvab, et riigivõlga saab vähendada suuremate investeeringute ja ekspansiivsema riigirahanduse abil. Initsiatiivid, mida plaanitakse ellu viia (kodanikupalk, madalam ühtlane tulumaks, ebapopulaarse pensionireformi muutmine jms) tekitavad riigieelarvese suurema augu ja riik vajab veelgi rohkem raha juurde. Itaalia majanduskasvu võib see lühiajaliselt küll kiirendada, kuid võlg suureneb veelgi, riigivõlakirjade tootlused tõusevad ja Itaalial läheb selle finantseerimine veelgi raskemaks.

Euroopa Keskpank ongi nüüd dilemma ees: kas hakata järgmisel aastal tasapisi oma rahapoliitikat karmistama ehk siis, intressimäärasid tõstma või riskida sellega, et Itaalia ei suuda oma kasvavat võlga refinantseerida ja kutsub halvimal juhul esile uue eurotsooni kriisi. See on ka üheks keskpanga sõltumatuse proovikiviks. Või siis hoopis, komistuskiviks?

Ärgem unustagem, et Mario Draghi on itaallane. Tema ametiaeg lõpeb järgmise aasta oktoobris. Kas järgmine keskpanga president sihib vaid vajalikku inflatsioonitaset (nagu praegu Riksbank) ja suurendab varadega seotud riske või hakkab intressimäärasid tõstma ja riskib sellega, et Itaalia ja võib-olla veel mõni nõrgem ja kõrge riigivõlaga riik võib raskustesse sattuda. Ega me ei tea praegugi ju täpselt, kuidas reageerivad turud ja reaalmajandus varaostuprogrammi lõppemisele ja intressimäärade tõusule.

Praegu on õnneks veel näha, et keskpangal tuleb lähiajal intresse tõsta üsna vähe, mis peaks võimalikke riske vähendama.

Allikas: Tõnu Mertsina FB-postitus