Päikesejaam olgu igaühe võimalus

Isetasuv investeering

Tegelikkus on aga teine – õigesti paigaldatud ja hoone elektrisüsteemiga ühendatud päikeseelektrijaam on selgelt isetasuv investeering. Jah, ehitushinnas kajastub see mõne eurona ruutmeetri kohta kõrgema hinnana, kuid hoone kasutamise madalam elutsüklikulu tasandab selle kõrgema ehitushinna mõne aastaga ja lisaks toodab veel ka investeeringuna kasumit, seega pikas perspektiivis mitte ei tõsta ehitushinda vaid hoopis alandab seda.

Ettevõttele, millel on oluliseks tootmissisendiks elektrienergia, on oma päikeseelektrijaam täna kõige kuluefektiivsem ja olgem ausad, sisuliselt ainus viis energiakulusid alandada ja teatava koguse elektrienergia hind pikaks ajaks fikseerida, kaitstes end nii elektrituru turbulentsi eest kui suurendades oma ettevõtte konkurentsivõimet. Lisandub muidugi ka turunduslikuks kasuks pööratav ökoloogilise tootmise sõnum, mis eriti eksporditurgudel võib olla nii mõnelgi juhul määravaks partneri valikul või ostuotsuse tegemisel.

Oma ettevõtte või koduse päikeseelektrijaama rajamisel tuleb aga arvestada olulise riikliku bürokraatiaga. Päikeseelektrijaama rajamisel tuleb teada sätteid väga erinevatest seadustest, eelkõige muidugi Elektrituruseadus, mis annab põhilise õigusliku raamistiku elektriturul tegutsemiseks kõigile turuosalistele, Võrgueeskiri annab tehnilised tingimused jne. Vähem on aga teada asjaolu, et kasvõi ühe päikesepaneeli paigalduseks on vaja taotleda kohalikult omavalitsuselt ehitusluba, koos kogu sellega kaasneva bürokraatiaga ning näiteks ettevõtted peavad ka ühe võrguga ühendatud päikesepaneeli korral pidama arvestust ja tasuma elektriaktsiisi sellelt elektrilt mis ise toodetakse ja kohapeal ära tarbitakse. Lisaks on veel rida regulatiivseid akte, millega peab päikeseelektrijaama rajamisel kursis olema.

Erinevad toetusskeemid

Täna sõltub Eestis päikeseelektrijaama tasuvusaeg mingis osas siiski ka toetusest. Taastuvenergia võimsuste rajamisel on kasutatavad erinevad toetusskeemid eelkõige investeeringutoetused ja toodangutoetused. Investeeringutoetused on eelkõige sektori ja piirkonnapõhised – näiteks töötlevale tööstusele või maamajanduse mitmekesistamisele suunatud aga ka korterelamute rekonstrueerimise toetused, mis võimaldavad paigaldada muude investeeringute seas ka päikeseelektrijaamu. Piltlikult 30% investeeringutoetus lühendab tasuvusaega kolmandiku võrra.

Toodangutoetustega on lugu keerulisem. Siin toimub kogu Euroopa Liidus järk-järguline üleminek garanteeritud fikseeritud summas toodangutoetuselt oksjonipõhistele süsteemidele. Samas jätavad Euroopa reeglid liikmesriikidele vaba otsustusõiguse väikeste, alla 1MW tootmisvõimsuste toetusskeemi osas. Täna puudutabki see erisus peamiselt päikeseelektrijaamu, mida saaks rajada tööstusettevõtted kas omatarbe rahuldamiseks või mida saaks rajada tööstusaladele mitme ümberkaudse ettevõtte elektrivajaduse rahuldamiseks. Siin on aga Eesti võtnud ka kahjuks suuna sellele, et ka väikeste tootmisvõimsuste rajamine viia oksjonipõhiseks.

Turg monopolile