15. juuni 2018
Jaga lugu:

Renoveerimine on odavaim energiasääst

Kortermaja Tallinnas Lasnamäel.
Kortermaja Tallinnas Lasnamäel.  

Eesti elamufondi uuendamine nõuab riigilt aktiivset sekkumist toetuste näol, järjest kõrgemaid standardeid tuleb järgida Euroopas püstitatud energiasäästu eesmärkide saavutamiseks, kirjutavad Eesti Korteriühistute Liidu juhatuse liikmed Andres Jaadla ja Urmas Mardi.

Oma aja ära elanud elamufond on probleem nii Eestis kui ka teistes endistes Ida-Euroopa riikides, kus  eksisteerivad tänaseni tohutud 20-30 aastat tagasi ehitatud korrusmajade rajoonid.  Need nõuavad kiiret sekkumist, et mitte muutuda ohuks neis elavate inimeste elule ja tervisele. Lisaks on Eesti keskmine energiatarbimine elamutes võrreldes teiste Euroopa Liidu liikmesriikidega ruutmeetri kohta suurem ning kodumajapidamised kulutavad ca 45% kogu energiabilansist – renoveerimine on praegu turul olevatest odavaim võimalus energiasäästuks. 

Eestis on renoveerimist vajavaid maju ligi 20 000, teadlaste arvates jõuaks paarikümne aasta jooksul pooled neist korda teha. Muidugi juhul, kui riik toetuste näol tõhusalt õla alla paneb – et ei tekiks olukorda nagu mullu sügisel, kus Euroopast tulnud toetusraha äkitselt otsa lõppes. Õnneks otsustati seejärel riigieelarve läbirääkimiste käigus eraldada korterelamute renoveerimiseks järgneval neljal aastal täiendavalt 100 miljonit eurot. Ühistud oleks valmis korterelamute renoveerimiseks kogusummas 124,7 miljonit eurot – kui vaid oleks garantii jätkuvale riiklikule toetusele.

Nii Valgas kui Tallinnas

KredExi rekonstrueerimistoetuste ülevaatest 2010-2014 selgus, et enim taotleti toetusi Harjumaal ja Tartumaal, kõige vähem aga Hiiumaal ja Võrumaal. Elu peab aga toimuma võrdväärselt nii Valgas kui Tallinnas, nii oleks muretsemiseks vähem põhjust, nagu ütles Eesti Arhitektuurikeskuse juht ning hiljutise Euroopa elamumajanduskonverentsi üks esinejaid Raul Järg. Elamumajandus on ka üks olulisi regionaalarengu põhipunkte.

Globaalsed muutused, nagu näiteks jagamismajanduse jõuline pealetung, ei jäta Eestit puutumata – kas või Airbnb, mis Euroopa suurlinnades on hauganud tubli tüki eluasemeturust, tõstes üürihindu ja muutes soodsa elupinna paljudele sisuliselt kättesaamatuks, kinnitab meilgi jõuliselt kanda. Mõne aasta pärast peavad kõik ehitatavad hooned olema liginullenergiahooned ja kuigi renoveerimisega seda eesmärki saavutada on äärmiselt raske, näitas TTÜ pereühiselamu tervikrenoveerimine, et siiski mitte võimatu. Kõige tähtsam on aga meeles pidada, et tänasest otsustest – nii valitsuse kui ka üksikisiku, korteriühistu liikme tasandil – sõltub, milline on meie kodu aastal 2030.

Autor: Andres Jaadla ja Urmas Mardi

Seotud lood

Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Veebilehe kasutamist jätkates nõustute küpsiste kasutamisega. Loe lähemalt