23. juuli 2018
Jaga lugu:

Maksukorralduse seadus suurendab maksutulu, mitte ei võitle variisikutega

Eesti võlausaldajate liidu juht Marie Rosin leiab, et maksukorralduse seadus teenib maksuameti huve, mitte ei võitle variisikutega.

Foto: Andras Kralla

Uuest aastast hakkab maksukoguja lihtsustatud korras põhjendatud maksuvõla korral vastutusele võtma ettevõtjat, kes on tahtlikult võla tekitanud ja ettevõte ise seda ära ei suuda maksta. Äripäeva uudises väidetu järgi muudab uus seadus mõttetuks variisikute kasutamise äris ja vähendab maksueelisega pettusi, kuid mina ei ole selle väitega nõus.

Kui maksuamet saab nüüd hakata lihtsustatud kujul võlgade eest põgenevatele juhtidele määrama vastutusmenetluse otsuseid, kasutades selleks automaatseid mehhanisme ja e-templeid, siis selle muudatusega teenib ta ikkagi vaid iseenda huve – vähendab ressursikulu ja suureneb maksutulu.

Maksukorralduse seadus on maksuameti seadus ja selle eesmärk on suurendada maksutulu, mitte võidelda variisikutega. Maksuvõlad ja maksuauk kokku on sel aastal ca 700 miljonit eurot ja see on läbi aegade madalaim tulemus, kuid muudatusega peaks see nüüd veelgi vähenema.

Olen igati nõus, et maksuvõlgade korral muutub variisikute kasutamine mõttetuks. Aga kui me nüüd hindame seda erasektoris tegutsevate võlausaldajate võtmes, siis kuidas see kasu siit peaks välja paistma? Ainus kasu, mis sellest on võimalik saada, on see, et kui maksukoguja teenib suuremat maksutulu, siis äkki jäetakse ettevõtjad rahule uute maksude väljamõtlemise või nende suurendamise koormamisega. Aga ka selle kasu võib ära nullida kõige hullema stsenaariumi järgi see, kui võlgu ei hakata enam jääma maksuametile vaid nende võlad kolivad üle erasektorisse. Arvata, et selle ühepoolse maksumuudatusega ei teki enam ettevõtluses võlgasid, on ilmne naiivsus. Seega võlausaldajate maadlused tankistidega võivad sellest muudatusest sootuks hullemaks minna.

Kõik ei ole siiski nii lihtne, et kui mina pühin oma õueala prahist puhtaks, siis hakkavad ka teistel aiad läikima.

Ma olen kuulnud riigiesindajate käest, et mis te halate – hakake tegutsema. Minge kohtusse oma õigusi kaitsma, selleks need on loodud. Püüame siis nüüd võrrelda tavalist ettevõtet ja maksuametit. Ükskõik millist võrdlust siin ka ei rakendaks, mitte ükski ei sobi. Maksuamet on ikkagi gigant, kus töötab üle tuhande inimese. Neil on massmenetlusest tulenev ressursikokkuhoid, vabad finantsid. Nad ei tea, mida tähendab tavalise ettevõtja igapäevane ellujäämiskursus, millel tihti ei paista silmapiiril lõppu olevat. Ja kui nüüd siia liita veel tavalise ettevõtja vaba rahavoo puudus, mis takistab ette võtta raskeid ja pikki kohtulahinguid, siis ma usun, et iga mõtlev inimene mõistab, et võrreldamatut võrrelda ei ole võimalik.

Maksuameti kliendid on kõik Eestis tegutsevad ettevõtted ja tema tulu on maksud. Näiteks käibemaksu tulu, mis on ettevõtja müügikäibemaksu ja ostukäibemaksu vahe. Aga kui see jääb tal saamata, on see vaid marginaalne osa võrreldes sellega, mis kaotust kannab võlausaldaja, kui talle jäädakse kauba eest võlgu. See on 10 korda ja enam suurem, kui maksuameti saamata maksutulu.

Näide: kui see ei ole maksuülekohus, siis mis see on?

Ettevõte NÄLG OÜ ostis 10 televiisorit ettevõttelt KAUP OÜ summas 10 000 € + km (kokku 12 000 €) ja müüs omakorda need ära summas 15 000€ + km (kokku 18 000 €)

NÄLG OÜ deklareeris kohusetundlikult maksuametis 2000 € ostu käibemaksu ja 3000 € müügi käibemaksu. Nende summade vahe on 1000 €, mis jäi talle maksukohustusena tasuda.

Müüja KAUP OÜ ostis tootjalt televiisorid 8000 € + km eest (kokku 9600 €)

KAUP OÜ deklareeris maksuametis müügi käibemaksu 2000 € ja ostu käibemaksu 1600 €. Selle vahe 400 € maksis ta ära maksuametile.

NÄLG OÜ jäi võlgu nii maksuametile kui võlausaldajale, sest ta otsustas võlgade eest põgeneda, kasutades selleks tankisti.

Võlausaldaja kannab maha kogu summa 9600 € ja jääb ilma ka 400 € käibemaksust, mille ta on maksuametile selle tehingu eest juba ära maksnud.

KOKKU kaotus 10 000 €

Maksuamet teenis selle televiisorite tehinguga Võlausaldaja KAUP OÜ arvelt 400 € maksutulu ja jäi ilma NÄLG OÜ deklareeritud 1000 €t maksutulust.

Maksuameti võit on 400 € ja kaotus saamata jäänud tulu näol 1000 €

Maksukorralduse muudatusega nõuab maksuamet sisse NÄLG OÜ endiselt juhatuse liikmelt 1000 € ja on sellega võitnud kokku 1400 € (1000 € võlglase arvelt ja 400 € võlausaldaja arvelt). Võlausaldaja kandis kulu, kaotas netokäibe, käibemaksu ja lisaks 400 € makstud käibemaksu (seadus ei luba arvet krediteerida, et saada tagasi makstud käibemaks).

Seotud lood
Hetkel kuum Äripäevas

Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Veebilehe kasutamist jätkates nõustute küpsiste kasutamisega. Loe lähemalt