Maksukorralduse seadus suurendab maksutulu, mitte ei võitle variisikutega

Olen igati nõus, et maksuvõlgade korral muutub variisikute kasutamine mõttetuks. Aga kui me nüüd hindame seda erasektoris tegutsevate võlausaldajate võtmes, siis kuidas see kasu siit peaks välja paistma? Ainus kasu, mis sellest on võimalik saada, on see, et kui maksukoguja teenib suuremat maksutulu, siis äkki jäetakse ettevõtjad rahule uute maksude väljamõtlemise või nende suurendamise koormamisega. Aga ka selle kasu võib ära nullida kõige hullema stsenaariumi järgi see, kui võlgu ei hakata enam jääma maksuametile vaid nende võlad kolivad üle erasektorisse. Arvata, et selle ühepoolse maksumuudatusega ei teki enam ettevõtluses võlgasid, on ilmne naiivsus. Seega võlausaldajate maadlused tankistidega võivad sellest muudatusest sootuks hullemaks minna.

Kõik ei ole siiski nii lihtne, et kui mina pühin oma õueala prahist puhtaks, siis hakkavad ka teistel aiad läikima.

Ma olen kuulnud riigiesindajate käest, et mis te halate – hakake tegutsema. Minge kohtusse oma õigusi kaitsma, selleks need on loodud. Püüame siis nüüd võrrelda tavalist ettevõtet ja maksuametit. Ükskõik millist võrdlust siin ka ei rakendaks, mitte ükski ei sobi. Maksuamet on ikkagi gigant, kus töötab üle tuhande inimese. Neil on massmenetlusest tulenev ressursikokkuhoid, vabad finantsid. Nad ei tea, mida tähendab tavalise ettevõtja igapäevane ellujäämiskursus, millel tihti ei paista silmapiiril lõppu olevat. Ja kui nüüd siia liita veel tavalise ettevõtja vaba rahavoo puudus, mis takistab ette võtta raskeid ja pikki kohtulahinguid, siis ma usun, et iga mõtlev inimene mõistab, et võrreldamatut võrrelda ei ole võimalik.

Maksuameti kliendid on kõik Eestis tegutsevad ettevõtted ja tema tulu on maksud. Näiteks käibemaksu tulu, mis on ettevõtja müügikäibemaksu ja ostukäibemaksu vahe. Aga kui see jääb tal saamata, on see vaid marginaalne osa võrreldes sellega, mis kaotust kannab võlausaldaja, kui talle jäädakse kauba eest võlgu. See on 10 korda ja enam suurem, kui maksuameti saamata maksutulu.

Ettevõte NÄLG OÜ ostis 10 televiisorit ettevõttelt KAUP OÜ summas 10 000 € + km (kokku 12 000 €) ja müüs omakorda need ära summas 15 000€ + km (kokku 18 000 €)

NÄLG OÜ deklareeris kohusetundlikult maksuametis 2000 € ostu käibemaksu ja 3000 € müügi käibemaksu. Nende summade vahe on 1000 €, mis jäi talle maksukohustusena tasuda.

Müüja KAUP OÜ ostis tootjalt televiisorid 8000 € + km eest (kokku 9600 €)