Maksuseaduse muudatus võib peavalu tekitada ka ausatele ettevõtjatele

Seadusemuudatus annab maksuametile lisavaldkonna, millega tegeleda, ja selle käigus küsida andmeid korralikult makse maksvatelt kolmandatelt osapooltelt.

Valitsus kiitis eile heaks maksukorralduse seaduse muudatused, mis rahandusminister Toomas Tõniste sõnul aitavad maksumenetlust tõhustada. Näiteks aitavad need võidelda variisikute probleemiga, kuna menetluse käigus tekib maksu- ja tolliametil võimalus nõuda kahjud sisse ettevõtte tegelikult juhilt. „See aitab kaasa ausama ja selgema maksukeskkonna loomisele,“ ütles Tõniste valitsuse pressikonverentsil.

Muudatustega tahetakse vähendada variisikute kasutamise atraktiivsust maksudest mööda hiilimiseks. Samuti saab tulevikus maksuvõla eest panna vastutama ettevõtja, kes on ettevõttele maksuvõla tahtlikult tekitanud. See eeldab omakorda maksuhaldurilt põhjalikku tõendamist, et näidata, et tegu polnud hooletusega. Lühidalt – nüüd saab ka äriühingu faktilisele juhile maksukohustust lihtsamalt määrata.

Eesti kaubandus- ja tööstuskoja peadirektor Mait Palts ütles, et muudatus tundub üldiselt põhjendatud ja mõistlik. „Analüüs on näidanud, et selliseid olukordi on, kus praegune seadus takistab maksuhalduril efektiivselt maksejõuetuse põhjustajatega tegeleda. See võiks aidata kaasa üldisele ettevõtluskeskkonna paranemisele,“ sõnas ta.

Samas nentis Palts, et maksuhaldur peab vastutusmenetluse käigus olema väga põhjalik ja oma otsuseid selgitama. „Kahtlemata on seal tagatud see, et maksuhaldur peab suutma ära põhjendada, miks on vaja maksuvõlga nõuda kelleltki teiselt kui juhatuse liikmetelt,“ märkis ta.

Paltsi sõnul on seni selliseid juhtumeid pigem vähe kuulda olnud, kus maksuamet on oma võimu kuritarvitanud, ja ta loodab, et seda ka tulevikus ei tehta. „Seaduses on üsna palju ka selliseid tagatisi ettevõtjale, et maksuamet ei saaks päris omavoliliselt käituda.“

COBALTi advokaadibüroo partner ja maksuvaldkonna juht Egon Talur ütles, et seadusemuudatuse positiivset mõju päriselt välistada ei saa – kindlasti on tüüpsituatsioone, kus see säte aitab lihtsamalt ja põhjendatult maksu määrata.

Ühest küljest aitab see oluliselt rohkem maksuhalduril tegeleda nii-öelda tankistidega ja lihtsustab seda protsessi. Teisalt annab aga liialt laia ruumi mõistete tõlgendamisel. „Mulle tundub, et see annab maksu- ja tolliametile suhteliselt vabad käed, mille puhul on oht, et selle sätte rakendamisega võidakse liiale minna ja kasutada seda kohtades, kus see võib-olla ei ole põhjendatud,“ sõnas ta.

Seda näiteks olukordades, kus maksuhalduril ei ole võimalik äriühingult või juhatuse liikmelt mingil põhjusel maksuvõlga kätte saada, ent see maksuvõlg ei ole tekkinud pettuse teel, vaid teinekord äri lihtsalt ei edene. „Siis annab see maksuhaldurile võimaluse veel otsida selle maksu maksjaga seotud isikuid, nimetada neid tegelikult osaühingut juhtinuks ja öelda, et nad on selle maksuvõla oma käitumisega tahtlikult tekitanud,“ rääkis Talur.

Küsimus ongi selles, kes on tegelik juht, kuidas seda tuvastada ja mis on tahtlik maksuvõla tekitamine. See omakorda toob rohkem tööd advokaatidele, maksumaksjatele aga rohkem määramatust ja teadmatust. „Väga palju sellistes küsimustes jääb lõpuks kohtu otsustada,“ arvas Talur, kellel on maksuasjades klientide esindamise kogemust 15 aastat. „Mida kõike on maksuotsustes tahtluseks nimetatud – selle kohta võiks päris lõbusa essee kirjutada, kuid maksumaksjatele on see hirmutav.“

Taluri sõnul annab tegeliku juhi tuvastamise menetlus maksuhaldurile lisaõigustuse maksmaksja asjadesse sekkuda, seda eelkõige muidugi juhtudel, kus keegi on ebaausal moel tegutsedes jätnud riigile maksud maksmata. Samas võib selline õigus erinevaid maksumenetlusi pikas perspektiivis mõjutada ja koormavaks muutuda ka kohusetundlikele maksumaksjatele, näiteks juhul, kui nad osalevad kolmanda isikuna menetluses. Maksuhalduritel tekib lisavaldkond, mida kahtluse korral uurida ja mille kohta kolmandate isikute poole info saamiseks pöörduda.

Palts arvas, et nendel ettevõtjatel, kes tegutsevad ausalt, läheb elu samamoodi edasi. Samas puudutasid eelnõus tehtud muudatused ka töötamise registrit, kuhu tuleb hakata sisestama ka töö tegemise asukohta ja ametinimetust. See toob ettevõtjatele lisatööd.