Artikkel

    Kas GDPRi alusel saab Eestis trahve määrata?

    Eilne Äripäev kirjutas, et GDPRi alusel trahvide määramist ei takista Eestis miski. Ei tahaks sellise tõlgendusega siiski nõustuda, kirjutavad Ellex Raidla advokaadid Merlin Liis ja Sandra-Kristin Noot.

    Sandra-Kristin Noot
    Fakt, et kehtiva isikuandmete kaitse seaduse järgi võib andmekaitse inspektsioon trahve määrata, on õige. Kehtiv isikuandmete kaitse seadus sätestab, et isikuandmete töötlemise nõuete eiramise eest võib andmekaitse inspektsioon määrata juriidilisele isikule trahvi kuni 32 000 eurot.
    GDPR näeb aga karistusena ette rahatrahvi maksimumsummas kuni 20 miljonit eurot või juriidilise isiku puhul kuni 4% tema eelneva majandusaasta ülemaailmsest aastasest kogukäibest, olenevalt sellest, kumb summa on suurem. Täna ei ole Eesti õiguskorras ühtegi kehtivat väärteokoosseisu või kehtivat normi, mis annaks andmekaitse inspektsioonile pädevuse hiigeltrahve määrata. andmekaitse inspektsioonil on küll õigus teostada järelevalvet andmekaitse valdkonnas, kuid on enam kui küsitav, kas AKI saab täna määrata trahve GDPRi sätestatud maksimumsummas. Selguse huvides olgu üle korratud, et tekkinud segases olukorras ei ole kuidagi süüdi andmekaitse inspektsioon, sest andmekaitse inspektsiooni ülesanne ei ole olnud uue isikuandmete kaitse seaduse eelnõu koostamine ega selle vastuvõtmine.
    Küsimus taandub sellele, kas riik saab teostada karistusvõimu otse Euroopa Liidu õigusest tulenevalt või mitte. See tuleks jätta kohtute lahendada. Karistusvõimu, mille üheks osaks Eesti õiguses on ka väärteomenetlus, ei saa teostada meelevaldselt, vaid vajalik on kehtiva riigisisese pinnase loomine. Ka justiitsministeerium on pidanud tegelikult vajalikuks karistusseadustiku üldosa muutmist selleks, et tulevikus oleks võimalik suuri haldustrahve kohaldada.
    Kui GDPRist tulenev oleks otsekohalduv, siis puuduks ju vajadus karistusseadustiku üldosa muutmiseks ja eelnõu koostamiseks ministeeriumi poolt. Tänase seisuga on eelnõu riigikogu menetluses.
  • Hetkel kuum
Anu-Mall Naarits: dialoog tehisajuga – Eesti sport vajab innovatiivset andmepanka
Kui investeeriksime spordiandmete panka saaksime oma SKP kasvatamiseks kasuliku mootori, kirjutab spordiinnovatsiooni teemal tehisintellektiga nõu pidanud Anu-Mall Naarits arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis.
Kui investeeriksime spordiandmete panka saaksime oma SKP kasvatamiseks kasuliku mootori, kirjutab spordiinnovatsiooni teemal tehisintellektiga nõu pidanud Anu-Mall Naarits arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis.
Peeter Koppel: ees võib oodata inflatsiooni teine laine
SEB privaatpanganduse strateeg Peeter Koppel hoiatas Äripäeva raadio hommikuprogrammis teise inflatsioonilaine eest ning hindas, et kuigi energiahinnad on kindlasti üks oluline inflatsiooni komponent, siis päris juurpõhjusena seda vaatlema ei peaks.
SEB privaatpanganduse strateeg Peeter Koppel hoiatas Äripäeva raadio hommikuprogrammis teise inflatsioonilaine eest ning hindas, et kuigi energiahinnad on kindlasti üks oluline inflatsiooni komponent, siis päris juurpõhjusena seda vaatlema ei peaks.
Nordeconi tütar ehitab 30 miljoni eest Tartusse ärikompleksi
Nordeconi kontserni ettevõte Embach Ehitus ehitab Kaarsilla Kinnisvarale Tartus ärihoonete kompleksi.
Nordeconi kontserni ettevõte Embach Ehitus ehitab Kaarsilla Kinnisvarale Tartus ärihoonete kompleksi.
Reaalajas börsiinfo
Lillemüüja laseb pikalt tegutsenud äri pankrotti: pole enam mõtet
Varem Viru lilleturul kioskit pidanud lillede jaemüügiga tegelev Kaeralill koondas töötajad ja läheb pankrotti.
Varem Viru lilleturul kioskit pidanud lillede jaemüügiga tegelev Kaeralill koondas töötajad ja läheb pankrotti.
Boroditš võitis Tallinnalt 90 000 eurot
Endine poliitik ja Tallinna Linnatranspordi juhatuse liige võitis kohtuvaidluses ettevõttega hagi, mille eest määrati talle 90 000 euro suurune hüvitis ühes viivistega.
Endine poliitik ja Tallinna Linnatranspordi juhatuse liige võitis kohtuvaidluses ettevõttega hagi, mille eest määrati talle 90 000 euro suurune hüvitis ühes viivistega.
Sõda pühkis kolmandiku Ukraina majandusest
Ukraina majandus vähenes eelmisel aastal ligikaudu 30 protsenti, võttis Soome Panga arenevate majanduste uurimiskeskus Bofit kokku Ukraina ametiasutuste esialgsed andmed.
Ukraina majandus vähenes eelmisel aastal ligikaudu 30 protsenti, võttis Soome Panga arenevate majanduste uurimiskeskus Bofit kokku Ukraina ametiasutuste esialgsed andmed.
Air France-KLM ja Lufthansa jahivad pankrotistunud lennufirmat
Air France-KLM ja Saksa lennuhiid Lufthansa soovivad mõlemad osta Suurbritannia pankrotistunud lennundusettevõtet Flybe, vahendab Bloomberg.
Air France-KLM ja Saksa lennuhiid Lufthansa soovivad mõlemad osta Suurbritannia pankrotistunud lennundusettevõtet Flybe, vahendab Bloomberg.

Olulisemad uudised

Nädala lood. Kinnisvaramadin Tallinna kesklinnas, vaesuvad vallad ning meditsiinifirma välkpankrot
Äripäeva tellijaid kõnetasid sel nädalal enim lood Venemaa ärimeestest, kes võitlevad Tallinnas kinnisvaraarenduse pärast, ja lugu üleöö pankrotti läinud meditsiinifirmast.
Äripäeva tellijaid kõnetasid sel nädalal enim lood Venemaa ärimeestest, kes võitlevad Tallinnas kinnisvaraarenduse pärast, ja lugu üleöö pankrotti läinud meditsiinifirmast.

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.