Eliisa Matsalu • 27. oktoober 2018
Jaga lugu:

Hipiraisa õudusunenägu

Kuigi e-poodidest ostlemine peaks andma aja- ja rahavõidu, suruvad nad peale ka täiesti tarbetut kilekottide raiskamist, leiab ajakirjanik Eliisa Matsalu.

Eliisa Matsalu.  Foto: Andras Kralla

Kui ma kaks aastat tagasi kirjutasin üleliigsest kaubapakendamisest arvamusloo „Prükkar omal soovil“, sain vastukajaks üsna kibedaid kommentaare. „Sina oledki see hipiraisk, kes kassalindi kartulitega mullaseks ajab!“ sain ma ühelt lugejalt kirja. Tõesti üritan jälgida, et ma ei ostaks kaupa, mis oleks üleliigselt ja mitmekordselt pakendatud, sest ma leian, et maailma prügiprobleem on tõsisem, kui paljud seda mõistavad. Kui see teeb minust hipiraisa, siis olgu nii, ent olgu öeldud, et püsin siiski mõistuse piires ja määrivaid tooteid paljalt kassalindile ei lao.

Selle kahe aasta jooksul on minusuguste hipiraiskade jaoks tulnud mitu rõõmusõnumit. 2017. aastal võttis riigikogu vastu seaduse, mis piirab 2019. aasta lõpuks oluliselt õhukeste kilekottide kasutamise. Eile toetasid Euroopa Parlamendi liikmed ühekordseks kasutuseks mõeldud plasttoodete, nagu plastist taldrikute ja söögiriistade, keelustamist Euroopa Liidus. Selle peale teatas üsna kohe Rimi, et nemad taoliste toodete müügist loobuvadki. See kõik on äärmiselt tore.

Samal ajal on üha rohkem aja- ja rahavõitu rõhutades propageeritud e-poodidest toidukaupade ostmist. Proovisin siis minagi selle lõpuks ära ja tellisin Coopi e-poest toidukraami. Tõesti on mugav, kui hommikul tellid toidu ära ja pärast tööd saad kauba kas kulleriga või toidukapi kaudu kätte. Järjekorras passima ei pea, kiire ja hea.

Paraku tabas mind toitu lahti pakkides ühe hipiraisa õudusunenägu. 20 toodet oli pakitud eraldi kümnesse õhukesse kilekotti, mis olid omakorda jagatud kahte suurde kotti. Asi ei oleks sugugi nii õudukas olnud, kui eraldi kilekotti poleks pandud näiteks banaanid. Väga suuri küsimusi tekitas minus kookospähkel, mis oli omale täiesti eraldi kilekoti saanud. Kõige suuremat hämmeldust tekitas aga eraldi kiletatud baklažaan, mis oli omakorda veel ühte kilekotti topitud. Tuttava käest kuulsin, et eraldi õhukesse kilekotti on pakendatud ka näiteks pappkarbis hambapasta, mis osteti Selveri e-poest.

Seda vaatepilti nähes tuli mul flashback oma viimasest Aasia reisist, kui supermarketis vaatas mulle vastu terve kuhi õunu, mangosid ja kartuleid, millest iga viimne kui üks oli eraldi kiletatud.

Milleks küll?

2016. aastal toodeti üle 320 miljoni tonni plastist prügi. Hinnatakse, et aastaks 2032 see arv kahekordistub. Iga päev satub me ookeanidesse 8 miljonit plastitükki. Iga väike samm mõttetu ülepakendamise vastu loeb. Kutsun e-poode üles arutut kilekotistumist piirama.

Jaga lugu:
Seotud lood
Hetkel kuum