Pensioni võiks tõsta pea 830 euroni

2012. aastal leidsid Ameerika Ühendriikide teadlased David Cooper ja Douglas Hall (mõttekoja Economic Policy Institute uurimuses), et alampalga tõstmisest tekib SKP võimenduskordaja vahemikus 0,53–0,74. Niipalju tekitab SKP kasvu iga alampalga tõstmisse suunatav dollar.

Võttes aluseks statistikaameti aruande töötasugruppide 200eurosed vahemikud ja korrigeerides vahemikke 2014–2017 keskmise palgatõusu kordajaga 1,22, saame alampalga tõstmisest tekkivaks SKP kasvuks 2,17 miljardit eurot. See tõstaks Eesti keskmist pensioni Euroopa Liidu keskmise, 9,8% SKP määra juures SKP võimenduskordajat 0,64 rakendades 689,08 eurole kuus. Arvestades sama võimenduskordajaga juurde keskmise vanaduspensioni tõusust tekkiva SKP kasvu, saame 2017. aasta tingimustele vastavaks keskmiseks vanaduspensioniks 707,61 eurot kuus.

Rahandusministeeriumi 2018. aasta SKP kevadprognoosi aluseks võttes tõuseks Eesti keskmine vanaduspension järgmisel aastal 759,46 euroni ja 2022. aastaks 828,27 euroni kuus.

Siiski peab tõdema, et OECD raporti järgi on Eestil pikaajaline plaan pensione hoopis vähendada – 2060. aastal kõikide pensioniliikide summaarse kogukuluni 6,3% SKPst. Võrdluseks: Soome plaanib praegust taset tõsta 2060. aastaks 12,9%-ni SKPst, Saksamaa aga suurendamist 12,7%-ni.

Ettevõtluskeskkonnale on vanaduspensionide suurendamine pigem hea – see tekitab täiendavat maksujõulist nõudlust ja hoiab ametnikud eemal liigsest sekkumisest vanurite toimetuleku juhtimisse.

Kui Eesti jääb aga väikese väärtusega vanaduspensionide eesmärgi juurde, siis võib oodata riigi raha järjest sagenevaid suunamisi ametnike kaudu jagatavateks dotatsioonideks vanadekodudele, sihtotstarbelisteks vanakestele suunatud toetusteks ja -teenusteks ning vanakeste taotluspõhisteks ravihüvitisteks.