Tõnu Pekk • 9. november 2018
Jaga lugu:
Arvamused
Ainult tellijale

Faktoidid ehk kummaliselt mõjus jama

Ettevõtja Kristjan Järvani südikas võitlus teise samba vastu seisab paaril kipakal faktoidil, kirjutab Tuleva tulundusühistu juhatuse liige Tõnu Pekk Tuleva blogis.

Tõnu Pekk
Tõnu Pekk  Foto: Andres Haabu

Faktoidid on sellised infokillud, mis esmapilgul paistavad nii veenvad, lausa valgustuslikud, aga mis lähemal vaatlusel osutuvad jamaks. Selle sõna mõtles muide välja Ameerika kirjanik Norman Mailer, kes kirjeldas Marilyn Monroe' elulooraamatus nähtusi, mis justkui näevad välja nagu faktid, aga millel pole tegelikkusega muud pistmist kui see, et need on ajalehes ilmunud.

Kristjan Järvani mõttekäik on lihtsustatult selline: kuna Eesti majandus kasvab kiiremini kui maailmamajandus (esimene faktoid) ning Eestis kasvavad palgad kiiremini kui kapital (teine faktoid), ei ole mõtet pensionifondidesse säästa, veel vähem säästude eest maailma ettevõtete aktsiaid osta. Muretseda polegi vaja, sest meie ja meie laste hoogne palgakasv tagab meile parema pensioni.

Mulle väga meeldiks, kui see nii oleks. Aga nendel väidetel pole tõenduspõhist alust.

Tegelikult ei ole Eesti majandus viimased 5–10 aastat kasvanud maailmamajandusest kiiremini. Maailm praegu ei ole enam unine Lääne-Euroopa ega isegi USA, vaid kiirelt kasvavad Hiina ja India. Hästi madal alguspunkt, mis aitas meid veel 15 aastat tagasi, aitab nüüd neid. Lisatõuke nende riikide majanduskasvule annab kiiresti kasvav rahvaarv. On täiesti võimalik, et meid tabab uuesti 2003–2008 Euroopa Ühendusega liitumise järgne kiire kasv, aga võtta see soovunelm aluseks meie pensionipoliitikale oleks vale.

Teiseks on palkade kasv tegelikult aeglasem kui kapitali- (ja seepärast ka majandus-) kasv. Sõltuvalt maailmavaatest võib seda pidada ebaõiglaseks. Aga nii on viimased paarsada aastat olnud: ettevõtete aktsionärid teenivad oma kapitali pealt rohkem tulu kui ettevõtete töötajad oma tööjõudu müües. On üksikuid perioode, kus palgakasv on olnud kiirem. Näiteks Lääne-Euroopa paarkümmend aastat pärast Teist maailmasõda või ka näiteks Eesti viimased 15 aastat. Põhitrend on siiski peagi tagasi pöördunud.

See ei tähenda, et peaksime kohe oma kodud maha müüma ja kogu raha Hiina aktsiaturule suunama. Kui konverteerime kasvõi väikese tüki oma praegusest palgast osaluseks maailmamajanduses, hoiame oma pensionipoliitika päris kenasti tasakaalus.

Blogipostitus ilmus täismahus Tuleva blogis.

Hetkel kuum Äripäevas

Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Veebilehe kasutamist jätkates nõustute küpsiste kasutamisega. Loe lähemalt