Artikkel

    Hoog maha pensionisüsteemi lammutamisega

    Kui traditsiooniliselt juhitakse majanduse riskitaset riigireservide ja võlakoormuse muutmisega, siis praegu plaanitakse seda teha inimeste säästukontodele kogunenud vahenditega, toetudes ebapädevale argumentatsioonile, kirjutab Redgate Capitali kapitaliturgude konsultant Kristjan Petjärv.

    Kristjan PetjärvFoto: Arno Mikkor
    Viimastel kuudel on tekkinud tõsine vaidlus seoses teise pensionisamba fondide nõrkade tulemustega. Teatud poliitikud on lubanud täiendava kogumispensioni lausa kaotada. Tundub, et valimiste tuules kiputakse ära unustama, mis on pensionisüsteemi eesmärgid ning kuidas toimivad finantsturud, millega on kogumispension tihedalt seotud.
    Pensionisüsteemi lammutajate põhilised argumendid on pensionifondide kasinad tulemused ja fakt, et fondide tootlus ei ole ületanud majanduskasvu. Pensionifondide tulemusi vaadates tuleb tõesti nentida, et teise pensionisamba fondide tootlused on jäänud võrreldes teiste riikidega pigem kehvapoolseks. Osaliselt on selle taga senised fondidele seatud seadusandlikud piirangud, võib-olla ka kehvad investeerimisotsused, ent puhtalt pensionifondide keskmise tootluse võrdlemine ei anna adekvaatset pilti pensionisüsteemi jätkusuutlikkusest.
    Puhtalt tootlusest ei saa lähtuda
    Siinkohal tuleb meenutada investeerimise kõige olulisemat aluspõhimõtet – suurema tootlusega kaasneb suurem risk, aga suurem risk ei garanteeri alati suuremat tootlust. Eesti pensionisüsteem tervikuna on olnud suhteliselt konservatiivne ning üsna raske on seda võrrelda näiteks Poolaga, kus fondide varad on investeeritud oluliselt suurema riskiga varaklassidesse. Eriti suureks muutuvad erinevused reaaltootluse võrdlemisel, kuna Eesti inflatsioon on keskmisest kõrgem seoses jätkuva konvergentsiga Euroopa Liidu arenenud riikide turgude suunas. Seetõttu soovitaksin puhtalt tootlusest lähtuvate pingeridade järgi pensionisüsteemi reformimisega mitte kiirustada.
    Millist probleemi me lahendame? Kas väikeseid tootluseid või pensionisüsteemi (loe: säästmise) majanduslikku olemust? Väikestest tootlustest on arutelu kiirelt jõudnud kogu teise samba süsteemi majandusliku mõttekuseni. Argumendiks on olnud arvamus, et kuna pensionifondide tootlus ei ole ületanud majanduskasvu, oleks mõistlikum see raha inimeste ja ettevõtete kätte jätta, mitte seda koguda pensionifondidesse. Selles mõttekäigus on aga päris suured loogikavead.
    Pensionifond on sisuliselt inimese säästukonto, millele raha kogumise on riik muutnud kohustuslikuks ning igale inimesele on antud vabadus valida, millise riskitaseme ja oodatava tootlusega ta plaanib seda kasvatada. Konservatiivsemate pensionikogujate portfellid koosnevad väiksema riskiga võlakirjadest ja teistest sarnastest väärtpaberitest ning pikemas perspektiivis on väga väike tõenäosus, et selliste portfellide keskmine tootlus ületaks meie majanduskasvu. Eriti tuleb siin silmas pidada, et Eesti on finantsturgude jaoks arenev ja suurema riskiga piirkond ning kogu fondi varade investeerimine arenevatele turgudele ei sobi konservatiivsete investeerimisfondide riskipoliitikaga. Lisaks on ka kohalike võlakirjade valik kesine. Eesti pensionikogujad on olnud suhteliselt konservatiivsed ning nende väikese riskiga portfellide tootluse võrdlemine areneva Eesti majanduse kasvutempoga ei ole pädev.
    Võrdluses tekib loogikaviga
    Siit lähtub, et põhiline "probleem" on inimeste konservatiivsus enda säästude kasvatamisel. Aga kas tõesti siinkohal peaks riik sekkuma ja sundima inimesi enda sääste suurema riskiga investeerima? Tähtajalistel hoiustel seisab üle nelja korra rohkem vaba raha kui pensionifondides, ehk ligi 16 miljardit eurot – miks piirduda siis ainult fondidega? Siinkohal tekibki kõige suurem loogikaviga majanduskasvu ja pensionifondide tootluse võrdlemisel – kogu inimeste vaba kapital ei peagi osalema aktiivses majandustegevuses ning suurt tootlust teenima. Vabade säästude suunamine tagasi majandusse suurendab tõepoolest majanduskasvu, ent samal ajal suurendab see ka majandusosaliste võetud riski. Täpselt samale loogikale allub ka näiteks riigivõlakirjade abil neljarajalise Tartu maantee ehitamine – vähemalt lühikeses perspektiivis majanduskasv suureneb, ent kasvab ka riigi võlakoormus ja tõuseb riskitase. Seda nii välisinvestorite kui ka kohalike elanike jaoks.
    Siit jõuamegi tagasi kõige olulisema tõeni investeerimises – suurema tootlusega kaasneb suurem risk. Teise samba fondide kaotamine ei too Eesti inimestele mitte täiendavat tulu, vaid lihtsalt tõstab meid riski-tootluse kõveral teise punkti. Minu jaoks on aga arusaamatu, miks peaks riik võtma inimestelt vabaduse valida säästude kasvatamiseks just endale sobiva riskitasemega investeerimisstrateegia? Kui argument on vaid tootlus, siis miks mitte suunata kogu pensionireserv hoopis Tallinna börsi ettevõtete aktsiatesse, mille tootlus on perioodil alates teise samba süsteemi kasutusele võtmisest ületanud majanduskasvu rohkem kui poole võrra? Suurt tootlust pakuvad ka Lõuna-Euroopa riikide võlakirjad. Usun, et nende näidete abil peaks ka üsna vähese finantskirjaoskusega inimene aru saama, et investeerimisstrateegia planeerimisel ei tohi riski valemist lihtsalt ära kustutada. Tasuta lõunaid ei ole olemas, isegi mitte tulevastele pensionäridele.
    Eesti majanduse probleem on vähearenenud kapitaliturud, väike tootlus ja kohalike ettevõtete väärtpaberite väike osakaal Eesti pensionifondides. Selle lahendamist peaks aga alustama inimeste finantskirjaoskuse parandamisest ning kohaliku turu investeerimisvõimaluste suurendamisest, mitte inimeste säästukontode likvideerimisest.
    Riik peab looma investeerimiskeskkonna, mitte muutuma investeerimisnõustajaks.
  • Hetkel kuum
Seotud lood

Sirje Potisepp: peaminister, tubli! Aga julgeolek on laiem mõiste
Kõige rohkem ootan uuelt valitsuselt pikaajaliste eesmärkidega strateegilist tööstuspoliitika kujundamist, kirjutab toiduliidu juht Sirje Potisepp vastuses Äripäeva arvamusliidrite küsitlusele.
Kõige rohkem ootan uuelt valitsuselt pikaajaliste eesmärkidega strateegilist tööstuspoliitika kujundamist, kirjutab toiduliidu juht Sirje Potisepp vastuses Äripäeva arvamusliidrite küsitlusele.
Turud rahunevad pärast suuremat langust
Täna näitavad aktsiaturud stabiliseerumise märke pärast suuremaid langusi eelmisel nädalal ja selle nädala esmaspäeval. Tõusupoolel on nii Aasia aktsiad kui Euroopa futuurid.
Täna näitavad aktsiaturud stabiliseerumise märke pärast suuremaid langusi eelmisel nädalal ja selle nädala esmaspäeval. Tõusupoolel on nii Aasia aktsiad kui Euroopa futuurid.
Pangamurede laabumine tõi USA börsidele kergenduse
USA peamised aktsiaindeksid liikusid täna pärast nädalavahetuse Credit Suisse'i ülevõtuteadet kergendatult ülespoole.
USA peamised aktsiaindeksid liikusid täna pärast nädalavahetuse Credit Suisse'i ülevõtuteadet kergendatult ülespoole.
Reaalajas börsiinfo
See, mis on kohalikule turistile tavapärane, paneb välismaalase rahakotiraudu avama
Kuigi loodust on eestlaste ümber igapäevaselt väga palju, on kohalike huvi oma looduses pakutavate turismiteenuste vastu üha kahanev, rääkis Nature Tours Estonia matkajuht Kristina Traks saates „Turismitund“.
Kuigi loodust on eestlaste ümber igapäevaselt väga palju, on kohalike huvi oma looduses pakutavate turismiteenuste vastu üha kahanev, rääkis Nature Tours Estonia matkajuht Kristina Traks saates „Turismitund“.
Emotsionaalne esinemine Gaselli Kongressil: et maal äri ajada, pead olema lihtsalt hea inimene
Ääremaal ettevõtjana tegutsedes on kõige olulisem, et juht oleks hea inimene, ütles Võrumaal Metsavenna Turismitalu asutanud Meelis Mõttus, nõustudes juhtimispsühholoog Mare Porkiga.
Ääremaal ettevõtjana tegutsedes on kõige olulisem, et juht oleks hea inimene, ütles Võrumaal Metsavenna Turismitalu asutanud Meelis Mõttus, nõustudes juhtimispsühholoog Mare Porkiga.
Otse Ukrainast: Eesti firma liigutas tüki tootmist Kiievi lähedale "Tulime siia ikkagi äri tegema."
Tartu saunakerisetootja HUUM viib pea kolmandiku tootmisest sõjas olevasse Ukrainasse. Ettevõtte juhi Siim Nellise sõnul aitab ukrainlasi kõige rohkem see, kui neil on tööd.
Tartu saunakerisetootja HUUM viib pea kolmandiku tootmisest sõjas olevasse Ukrainasse. Ettevõtte juhi Siim Nellise sõnul aitab ukrainlasi kõige rohkem see, kui neil on tööd.
Operail müüs maha viimased rendivagunid
Riigi raudteeäri Operail pakkis edukalt kokku vagunirendiäri, ettevõte pääses idaturul tegutsemisest, kuid vabastas end ühtlasi 99% kasumist.
Riigi raudteeäri Operail pakkis edukalt kokku vagunirendiäri, ettevõte pääses idaturul tegutsemisest, kuid vabastas end ühtlasi 99% kasumist.
Raadiohittideks said turgudel toimuvat kajastavad saated
Äripäeva raadio lõppeva nädala enimkuulatavad saated keskendusid pea eranditult turgudel toimuva analüüsimisele, hindamisele ja edasise prognoosimisele.
Äripäeva raadio lõppeva nädala enimkuulatavad saated keskendusid pea eranditult turgudel toimuva analüüsimisele, hindamisele ja edasise prognoosimisele.

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.