Pensionikindlustus vajab õigusselgust

Miks pole tänaseni tuldud turule investeerimisriskiga väljamakselahendusega? Kas te ise investeeriks pool aastat uue toote arendamisse, kui pidevalt on õhus seaduse muutmise arutelu, mis lõpetaks juba järgmisel päeval selle teenuse pakkumise? Ilmselt mitte. Ilmselt saab sellest aru ka Tuleva, kes soovib seda küsimust uuesti ja uuesti arutada.

Ja mis on selle teema juures kõige olulisem? Mis on riskid eluaegse pensioni kaotamise korral? Kas me tõesti saame endale lubada nii kaalukaid ja põhimõttelisi muudatusi ilma, et teeksime põhjalikku analüüsi. Tõsi, esialgu ei juhtu suurt midagi. Läheb umbes nii nagu riiklike eripensionitega, otsus tehakse tänases päevas.

Mis aga juhtub 30–40 aasta pärast, kui II samba pension moodustab 12–15% pensionieelsest palgast, kusjuures keskmine pension kokku on ca 40%? Mis juhtub, kui pension ei ole eluaegne ning märkimisväärne osa pensionäridest elab kauem kui keskmine eluiga? Vastuse saate ise eelnevate protsentide peal välja arvutada. Jääb veel lisada, et elu viimases etapis nii madala pensioniga pensionäre saab olema ilmselt kümneid tuhandeid. See on vägagi tõenäoline stsenaarium kui uskuda rahvastikuteadlasi.

Ega ma ei usugi, et riik oma kodanikke sel hetkel hätta jätab, aga see tuleb kinni maksta meie laste taskust tulevate täiendavate maksude näol. Seda ma usun ka, et Tuleva klient, kes on Eesti keskmisest jõukam, on tunduvalt stressivabam, kui saaks II samba vara enda äranägemise järgi kasutada.