Igor Habal • 14. detsember 2018
Jaga lugu:

Kinnisvaraturg näitab murelikkust

Novembrikuu peegeldas üsna hästi seda veidi murelikku olukorda, mis on tekkinud turul aset leidnud muutustest ja võimalused n-ö korrektuuri tekkimiseks on aina suuremad, arvab Uus Maa analüütik Igor Habal.

Igor Habal.  

Tõsi on see, et ühelt poolt on tarbijate kindlustunne kodu soetamiseks või remontimiseks vähenenud, teisest küljest on langenud ka kogu ehitussektori kindlustunne. Turul väljendub see arenduste juurdekasvutempo aeglustumises ja eelmüügiaja pikenemises, ehkki lõpptarbijate nõudlus kasvavate hindade juures on jätkuvalt väga kõrge. Tõenäoliselt tähendab see seda, et ebastabiilsuse ohud võivad turul süveneda ning võimalused n-ö korrektuuri tekkimiseks on aina suuremad.

Tallinnas sõlmiti pärast aktiivset oktoobrit ca 80 korteritehingut vähem ning nende arv langes ka võrreldes 2017. aasta novembriga. Ajal, mil järelturg on püsinud stabiilsena või isegi veidi kahanenud, tasub tehingute arvu suuremate muutuste taga otsida uusarendusturgu. Nii oli ka novembris, kui sõlmiti 837 korteritehingut. Tehingute mediaanhind on Tallinnas stabiliseerunud, mis kiire ehitushindade kasvu juures viitab kinnisvarasektori kasumlikkuse vähenemisele.

11 kuud järjest on korteritehingute mediaanhind olnud üle 1700 euro ruutmeetri kohta, novembris oli näitaja 1739 eurot, mis oli 2,8% võrra kõrgem kui mullu. Tänavuse aasta esimese 11 kuu lõikes on tehingute arvu kasv pidurdunud.

Tartu ja Pärnu on paar sammu maas

Ajal, kui Tallinnas on turg muutunud ettevaatlikumaks, sammuvad Tartu ja Pärnu ühe-kahe sammu võrra tagapool optimistlikumas rütmis. Selline muster on siinset vaba kinnisvaraturgu ilmestanud viimased 20 aastat – nii tõusu kui ka languse puhul reageerib esimesena Tallinn, millele järgnevad selle lähiümbrus ja Tartu ning Pärnu, seejärel aga teised piirkonnad, kus mitmes kohas pole toimunud ei hinnatõusu ega ka tehingute arvu suurenemist.

Erinevalt Tallinnast saab Tartus ja Pärnus rääkida uusarendusturu aktiivsuse kasvamisest, eelmise kahe aasta madala võrdlusbaasiga võrreldes on eriti silmapaistev olnud Tartu.

Selle aasta 11 kuuga on Tartus eelmise aasta sama perioodiga võrreldes suurenenud korteritehingute arv 311 võrra ja mediaanhind 8,3%. 2018. aasta novembris sõlmiti Tartus 169 tehingut ning nende mediaanhind oli 1373 eurot ruutmeetri eest.

Kuigi arendusturg ise kasvab, on väikese turu piiratud maht sel aastal takistanud Pärnu korteritehingute arvu tõusu. Esimese 11 kuuga on see hoopis enam kui 110 võrra vähenenud. Aastases võrdluses on aeglustunud ka mediaanhinna kasv (6,6% tänavu, 15,4% mullu). Novembris müüdi Pärnus 54 korterit, mille mediaanhinnaks kujunes 1133 eurot.

Narva turg on hindade poolest sammunud vähikäiku alates 2014. aasta teisest poolest.

Allikas: Uus Maa novembrikuu turuanalüüs.

Jaga lugu:
Hetkel kuum Äripäevas