• Jaga lugu:

    Maksupoliitika on läbi kukkunud

    Rahandusministeerium on värskelt raporteerinud, et keskvalitsus kogus 2018. aastal makse 0,4% rohkem, kui eelarvesse planeeriti. Tundub justkui, et oldi tublid. Reaalsus ütleb, et kukuti põhjalikult läbi. Koolis saaks selle eest hindeks mitte „kahe“, vaid „ühe“, kirjutab endine riigikogu liige, majandusteadlane Maris Lauri (Reformierakond) oma blogis.

    Maris Lauri.Foto: Andras Kralla
    Eelmise aasta riigieelarve koostati eeldusel, et majanduskasv tuleb 3,3%, SKP nominaalkasv on 6,9%, hõivatuid on 652 500, töötus 8,3% ja tarbijahinnad kasvavad 2,7%. Reaalsus on teine: 9 kuu põhjal on majanduskasv 3,8% ja SKP nominaalkasv 8,5%, 2018. aastal oli hõivatuid 664 700, töötus 5,4% ja tarbijahindade kasv 3,4%. Kõik need näitajad osutavad, et tegelik maksulaekumine oleks pidanud olema oluliselt suurem.
    Tööjõuga seotud maksud
    Sotsiaalmaksu laekumine oli prognoositust parem – pidigi olema, kuna hõivatuid on prognoositust ligi 2% rohkem ja tööpuudus 8,3% asemel 5,4% ning ka palgakasv oodatust kiirem. Sotsiaalmaksu ülelaekumine oli 3,9% ehk enam kui 3 miljardit eurot. Kas oleks võinud olla parem? Tõenäoliselt, sest kõik märgid viitavad sellele, et osalise ümbrikupalga summad on kasvanud ja levik varasemast laiem.
    Füüsilise isiku tulumaksu laekumine oli samuti prognoositust parem, seda koguni 124 miljonit eurot ehk kaks kolmandikku enam. Sellise ülelaekumise põhjustest 30 miljonit oli tingitud suuremast hõivest ja palgakasvust ehk siis täiesti ootuspärane. Pidigi nii, võib-olla isegi rohkem olema, arvestades eelviidatud ümbrikupalkade mõju!
    Ülejäänud ülelaekumise põhjuseks oli aga segane ja inimestele arusaamatu pahupidine astmeline tulumaks. Inimesed lihtsalt ei julenud maksuvabatulu kasutada, sest võimalik palgatõus ja preemia oleks võinud nende tulud paisutada kõrgema maksumäära alla. Niisiis krediteerisid inimesed riiki – ja seetõttu oli maksulaekumine 2018 prognoositust suurem –, kuid seetõttu tulevad maksude tagasimaksed sel aastal sedavõrd suuremad ja maksutulu varemprognoositust väiksem.
    Kokkuvõttes kaotasid nii inimesed, kes ei saanud oma teenitud tulu kasutada, kui ka riik, kes küll lühiajaliselt sai oodatust enam intressivaba laenu, kuid pisut pikemas vaates kaotab tulusid.
    Ettevõtete maksustamisest
    Oodatust parem majanduskasv peaks üldiselt ka ettevõtete tulumaksu laekumist kasvatama. Ometi seda ei juhtunud, maksulaekumine jäi prognoositust 47 miljoni euro võrra ehk enam kui 8% väiksemaks. Tuleb tunnistada, et ettevõtete tulumaksulaekumist on olnud ajalooliselt keeruline prognoosida, sest väga raske on hinnata ettevõtjate soovi dividende maksta. Rahandusministeerium tunnistab, et ta ei tea alalaekumise põhjust. Pakun siiski mõned põhjuseid.
    Paistab, et ettevõtjaid ei ahvatlenud regulaarselt jaotatava kasumi madalam maksumäär (20% asemel 14%) ning ka üldine dividendide jaotamise soov oli tagasihoidlikum oodatust. Põhjused on lihtsad: maailma majandusarengu väljavaated on varasemast kehvemaid, ebakindlus Eesti põhilistel eksporditurgudel on kasvanud ning ka sisepoliitilised riskihinnangud tõusnud. Täiesti loogiline on riskide ja ebakindluse tõustes kasvatada ja tugevdada ettevõtete finantspuhvreid ning vähendada või loobuda dividendide jaotamisest.
    Muidugi ei tasu unustada ka seda, et ettevõtete kulupool kipub kasvama kiiremini tulupoolest ehk kasumlikkus on tugeva surve all. Paljudel ongi lihtsalt kasumid tagasihoidlikumad, mida sa siin ikka dividende maksad, eriti veel varasemast suuremaid!
    Tarbimismaksudest
    Riigieelarve suurimad maksutulud tulevad käibemaksust. Arvestades ootustest märkimisväärselt paremat majandus- ja hinnakasvu, pidanuks käibemaksu laekumine olema prognoosist tuntavalt suurem, ometi oli see prognoosist marginaalselt väiksem. Milles asi? Ikka nendes paljuräägitud aktsiisides!
    Aktsiiside laekumised olid prognoositust väiksemad järgmiselt: alkoholiaktsiis 137 miljonit eurot ehk 30,3%, kütuseaktsiis 54 miljonit ehk 6,5% ja tubakaaktsiis 30 miljonit ehk 10,3%. Väiksem aktsiisilaekumine tähendab, et ka käibemaksulaekumine oli 59 miljonit eurot prognoositust väiksem. Niisiis oli aktsiiside ja käibemaksu laekumine prognoositust väiksem 221 miljonit eurot. Seda siis 2018. aastal. 2017.aastal oli kaotus 124 miljonit eurot.
    Prognoositust väiksemad aktsiisilaekumised võiksid ju teha rõõmu, kui nende põhjuseks oleks väiksem alkoholi, tubaka ja kütuste tarbimine. Kahjuks nii ei ole! Põhjus hoopis selles, et tarbimine on liikunud Lätti ja osa Soomest tulnud tarbimist on kadunud. Viimne ei mõjuta mitte üksnes aktsiisikaupu, vaid ka näiteks hotellide, toitlustusasutuste ja jaeettevõtete käivet.
    Kokkuvõtteks
    Järske muutusi on keeruline arvuliselt prognoosida, sest prognoosid toetuvad mineviku seostele, kuid loogiliste seoste põhjal on võimalik siiski paljut ette näha. Seetõttu ei saa maksuootuste mittetäitumisel süüd veeretada prognoosijatele. Süüdi on ikka majandusloogikat mittetundvad ja inimkäitumist ignoreerivad poliitikud.
    Praeguse keskerakondliku vasakvalitsuse maksupoliitika on läbi kukkunud kõiges, milles võimalik. Maksulaekumised on vaatamata väga heale majanduskasvule, suuremale hinnatõusule ja hõivele tagasihoidlikud. Maksusüsteem on segaseks aetud, sinna on sisse viidud kuhjaga ebaõiglust (nt pensionite maksustamine, keskklassi kõrgem maksumäär, topelt maksustamine), ergutatud on varimajanduse kasvu ning karistatud edasipüüdlikust. Kõik see mõjub kokkuvõttes halvasti mitte üksnes riigirahandusele, vaid Eesti majandusarengule tervikuna.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Eramajade energiatõhususe toetusest: vaid euro elaniku kohta ei peatanud verejooksu
Poliitikutelt on hädasti vaja pikka plaani Eesti väikeelamu omanike toetamisel majade energiatõhusaks muutmisel. See 1 euro iga Eesti elaniku kohta, mis kevadel Kredexi kaudu välja jagati, kadus ju loetud tundidega, kirjutab Vastutustundliku Ettevõtluse Foorumi ringmajanduse valdkonna juht Kadi Kenk.
Poliitikutelt on hädasti vaja pikka plaani Eesti väikeelamu omanike toetamisel majade energiatõhusaks muutmisel. See 1 euro iga Eesti elaniku kohta, mis kevadel Kredexi kaudu välja jagati, kadus ju loetud tundidega, kirjutab Vastutustundliku Ettevõtluse Foorumi ringmajanduse valdkonna juht Kadi Kenk.
Börs: Föderaalreserv turge ei kõigutanud Indeksid kallinesid 1%
Kolm suurimat aktsiaindeksit kallinesid kolmapäeval USAs enam kui 1protsendi võrra ning investorite hinnangul oli Föderaalreservi tänane otsus pigem oodatav, vahendab Reuters.
Kolm suurimat aktsiaindeksit kallinesid kolmapäeval USAs enam kui 1protsendi võrra ning investorite hinnangul oli Föderaalreservi tänane otsus pigem oodatav, vahendab Reuters.
Raadiohommikus: mida teeb meile tulevane suur palgakasv?
Neljapäeval teeme Äripäeva hommikuprogrammis juttu palgakasvust. Eesti Panga president ennustas Äriplaan 2022 konverentsil, et lähiaastatel võib ees oodata 14protsendiline palgakasv. Mida see meie majandusega teeb? Mida peaks selle teadmise osas tegema kohe-kohe riigieelarve paika saav valitsus? Küsime Eesti panga asepresidendilt Ülo Kaasikult.
Neljapäeval teeme Äripäeva hommikuprogrammis juttu palgakasvust. Eesti Panga president ennustas Äriplaan 2022 konverentsil, et lähiaastatel võib ees oodata 14protsendiline palgakasv. Mida see meie majandusega teeb? Mida peaks selle teadmise osas tegema kohe-kohe riigieelarve paika saav valitsus? Küsime Eesti panga asepresidendilt Ülo Kaasikult.
Eesti Pank: hinnatõusu ohjeldamiseks ei tohiks valitsus kulutusi kasvatada
Eesti Pank leiab, et ajutiselt kiiret hinnatõusu aitaks rahustada see, kui valitsus ei kasvataks lähiaastatel oluliselt kulutuste mahtu.
Eesti Pank leiab, et ajutiselt kiiret hinnatõusu aitaks rahustada see, kui valitsus ei kasvataks lähiaastatel oluliselt kulutuste mahtu.