11. märts • 4 min
Jaga lugu:
Arvamused
Ainult tellijale

Uus Põhjala: värske ja võimas sillaehitaja

Senist mõistet Põhjamaadest tuleb laiendada Eestiga ning seista ühiselt vabakaubanduse, kiire tehnoloogilise arengu ja USAga suhete parandamise eest, kirjutavad mõttekoja Nordic West Office juht Risto E. J. Penttilä ning kommunikatsiooniettevõtte Miltton New Nordics juht Annika Arras.

Risto E. J. Penttilä  Foto: erakogu
Annika Arras.  Foto: erakogu

Vaadates maailmas toimuvat on selge, et tuleb leida värskeid ideid läänemaailma tuleviku kindlustamiseks. Muidugi võivad heaoluühiskonna lipulaevadest Põhjamaad jääda ka isekeskis praalima, kui hästi nende riikides asjad on, ent tark ja vastutustundlik on vaadata tulevikku ning mõelda sellele, mida me saaksime üheskoos teha jätkusuutlikuma ühiskonna heaks.

Ajalugu on meid nii ühendanud kui ka lahutanud. Oleme olnud ühe suure kuningriigi osad ja olnud eraldatud raudse eesriidega. Sarnastest ruunimärkidest ja viikingilegendidest oleme jõudnud ühise kiire digitaalse arengu ja liberaalsete tõekspidamisteni. Jagame sarnast maailmavaadet samamoodi kui aastaringset kehva suusailma, pimedust ning armastust soolakala ja suitsuliha vastu.

Ühine kultuur annab koostööaluse

Lihtsad asjad räägivad tihti kõige kõvemini. Raporti “New Nordics: Modern Bridge-Builders” tutvustamisel 19. veebruaril Kultuurikatlas tõi president Toomas Hendrik Ilves muheldes ühe ilmeka näitena põhjamaisusest asjaolu, et igal pool mujal tuleb rahvas kohe julgelt lava ette kuulama, aga kunagi ei juhtu seda Skandinaavimaades või Eestis esinedes. Siivsalt seinaäärtesse kogunenud Eesti-Soome-Rootsi päritolu publik ümises naeruselt ja äratundvalt. Kas lõunaeurooplased mõistaksid sellist nalja sama hästi?

Sarnane kultuurijuurikas hoiab meid kohe keskpõrandale kokku tormamast, oleme me siis Läänemere ida-, lääne- või põhjakaldalt. See sama ühine juur annab meile kokkupuutepunkte ja teineteise mõistmise võimalusi veel nii paljudes valdkondades, et pole võimalik teha nägu, justkui peaksime edasi liikuma eraldi. Me ei kutsu inimesi mitte ainult unistama neil teemadel, vaid tegudele asuma.

On aeg senist Põhjala mõistet laiendada. Taanile, Soome, Rootsile, Norrale ja Islandile tuleb lisada ka Eesti, kust on alguse saanud nii unikaalseid e-lahendusi kui kaasaegseid ükssarvikuid. Eestlaste endi jaoks on Põhjamaade hulka kuulumine niikuinii ilmselge, kuid sama selgeks peaks see muutuma ka ülejäänud siinse piirkonna riikidele, et tegu poleks vaid soovmõtlemise, vaid pärisosaga meie ühisest identiteedist.

Suurem eesmärk majanduskoostöö ja stabiilsus

Mis on Põhjamaade laiendamise idee suurem eesmärk? Kõigepealt tuleb Põhjamaade hääl nii kogu maailmas kui kitsamalt Euroopas kuuldavamaks teha. Näiteks võiks muuta tänavuse Soome eesistumise Euroopa Nõukogus teemakäsitluste poolest pigem Uute Põhjamaade eesistumiseks. See tähendaks ka seda, et Põhjala riigid teevad Euroopa Liidu sees senisest paremini ja targemalt koostööd.

Ajal, kui maailmamajanduses on hakanud tooni andma sanktsioonid ja tollitariifid, on kindlasti Põhjamaade huvides seista vabakaubanduse põhimõtete elujõulisuse eest. Erinevaid pooli rahuldavad kaubanduskokkulepped ja aina rohkemate riikide ülene koostöö aitab kahtlemata kaasa majanduskasvule ja üldisele stabiilsusele. Kindlasti tuleb siinkohal mõelda ka Euroopa ja Põhja-Ameerika vahelistele kaubandussuhetele. Meie kõigi huvides on taastada vahepeal kummalisteks muutunud Euroopa ja USA suhted taas suurepärasteks.

Lisaks kaubandusele peitub USA suunal suur koostööpotentsiaal tehnoloogiliselt väga arenenud Põhjala jaoks ka Silicon Valley`s, kus “Eesti maffia” ehk hulk iduettevõtjaid on juba ammu kuulsad. Usume, et Räniorus “Põhjala maffiaks” muutumine lisab siinse piirkonna start-uppidele märgilist jõudu veelgi juurde.

Ühise elektrituru juurest ühise digituruni

Olemasolev Põhjamaade ühine elektriturg Nord Pool on hea algus järgmistele sammudele. On aeg mõelda näiteks sellele, kuidas astuda ühiselt vastu kliimasoojenemisele ning muuta üldiseid mõtlemis- ja tegutsemisviise rohelisemaks. Üks olulisemaid samme, milles ka Eestil peaks olema kandev roll, on aga ühise põhjamaise digituru loomine, mille ühest suurepärasest näitest, Eesti-Soome digiretseptist, on palju räägitud. Millal jõuame järgmise kõneka näiteni? Tegelikult võiks ju Põhjamaade ühine digiturg anda vajaliku kiirenduse kogu Euroopa ühtse digituru sünnile.

Kuidas saavad Eesti uus parlament ja valitsus aidata kaasa Põhjamaade laienemisele? Poliitikute peamine võitlus- ja mõjutusvahend on sõna. Seega peaksid nad sõna levitama, rääkima sel teemal nii palju kui võimalik nii paljudes kohtades kui vähegi sobilik. See on parim, mida nii Eesti kui kõigi teiste Põhjala riikide poliitikud saavad selle idee elluviimiseks teha.

Samal ajal tuleb jätkata ja arendada ettevõtete igakülgset koostööd. Põhjala riikide tehnoloogiline areng ja töökultuur on niivõrd sarnased, et kindlasti on veel suurem ärikeskkondade läbipõimumine võimalik. Just nii saame tekitada mõjuvõimsa majanduspoliitilise ühenduse, mille sõnal on kaal mitte ainult Euroopas, vaid terves maailmas. Ajal, kui riikide killustuma kippuvad huvid tekitavad ebakindlust ja teadmatust tuleviku ees, oleks Uus Põhjala võimas sillaehitaja üle mandrite ja erimeelsuste.

New Nordics raportit esitleti 18.12.2018 Washingtonis, 30.01.2019 Brüsselis ja 19.02 Tallinnas. Raporti saab alla laadida siit.

Vaata seoseid nende isikute ja firmadega:
Jaga lugu:
Hetkel kuum Äripäevas

Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Veebilehe kasutamist jätkates nõustute küpsiste kasutamisega. Loe lähemalt