Beckham meie saunas ehk lugu müüb

Hiljuti teatas Eesti rõivatootja Baltika, et lõpetab Eestis tootmise, sellele järgnes sarnane uudis ka Sangarilt. Kodumaist toodangut hindava kliendina on seda valulik lugeda, kuid samas aitab see paremini mõista tegelikkust, kus senised ärimudelid enam lihtsalt ei toimi. Välisturgudel edu saavutamiseks vajavad Eesti ettevõtted mitte ainult kvaliteetseid ja eristuvaid tooteid, vaid ka oma lugu ning oskust seda haaravalt jutustada.

Kümne aastaga on Eesti keskmine palgatase pea kahekordistunud, kerkides 784 eurolt 2009. aastal 1310 euroni möödunud aastal. Kõrgem palgatase valmistab küll rõõmu palgasaajatele, kuid paneb proovile ka ettevõtete ärimudelid, sest palgakulu moodustab sisendkuludest ühe suurima osa. Kui kümme aastat tagasi võimaldas Eesti palgatase hoida tootmiskulud piisavalt madalal, et pakkuda välisturgudel head hinna ja kvaliteedi suhet ning tegutseda edukalt ka allhangete pakkujana, siis praegu ei suuda me hinna osas enam konkurentsivõimelistena püsida – ning see ei puuduta vaid rõivatööstust.

Kui ettevõtjate eesmärk on edukalt müüa kvaliteetseid tooteid või teenuseid eksporditurgudel, tuleb hinnaargumendi kadumisel tõsisemalt panustada just oma toodetele ja brändidele. Näiteks on pakiroboteid tootev Cleveron keeldunud private label'i tüüpi koostööpakkumistest ning nad müüvad oma tooteid eranditult ainult enda kaubamärgi alt. Nii ei paku nad mitte ainult tehnoloogilist lahendust, vaid jutustavad oma lugu ning jätavad pikas perspektiivis siia ka hulga rohkem väärtust.

Hea brändi aluseks on oma lugu ning hea turunduse aluseks on oskus seda lugu jutustada. Ilma hea ning eristuva tooteta ei ole maailmavallutusplaane mõtet teha.

Eesti piiratud tööjõuressurss ei võimalda Eesti ettevõtetel välisturge vallutada suurte mahtudega, küll aga on võimalik läbi lüüa täpselt välja arvestatud turunišis. Kuigi nišitoode võib kõlada selliselt, et suurt majanduslikku edu ei maksa oodata, on ka Eesti majanduslugu täis näiteid sellest, kuidas on globaalselt tegutsedes võimalik oma kitsas turusegmendis saavutada suurele ärile iseloomulikud mahud.

Kui Eestis tundub, et väga kitsale sihtrühmale suunatud toote kasutajaskond piirdubki ehk paarikümne huvilisega, siis kaugematel ja suurematel turgudel tähendab see vähemalt miljoniäri.

Meie ettevõtjate koduturgudeks on ajalooliselt kujunenud Põhjamaad ja Balti riigid. Need turud on praeguseks paraku juba väga arenenud ning ääretult konkurentsitihedad, mistõttu suurt tõusu ei maksa sealt oodata. Küll aga pakuvad rohkem võimalusi kaugemad ja hoogsalt kasvavad turud, mis oma kultuuriliste iseärasuste tõttu võivad küll alul pelutavalt mõjuda, kuid kätkevad endas täiesti teisel skaalal võimalusi. Kümne aastaga on näiteks Hiina keskmine sissetulekute tase kerkinud 2,5 korda. Igal aastal lisandub tuhandeid dollarimiljonäre ja hoogsalt on kasvanud ka keskklass, kellel on piisavalt vaba raha, et seda kulutada oma uudishimu ja suuremate tarbimisvajaduste rahuldamiseks. Euroopa tooted on hiinlastele väga ihaldusväärsed ning üha enam kättesaadavad.

Kaugematel turgudel ja globaalselt edu saavutamiseks on vaja ettevõtetel üles leida ning sõnastada oma lood. Möödunud aasta üks erakordsemaid turundustegusid oli seotud Eesti saunatootjaga Iglucraft. Piisas vaid ühest Instagrami fotost, millel David Beckham poseerib oma äsja soetatud Iglucrafti sauna ees, kui internet täitus päringutega Eesti väiketootja omanäoliste saunade kohta.

See ei olnud juhus, tegemist on väga omanäolise tootega ning oskuslikult planeeritud ning ellu viidud turunduskampaaniaga, mis näitab, et oma valdkonna leidnud ning oma lugu jutustavat ettevõtet võib saata edu ka seni kättesaamatuna tundunud klientide seas.

Nišitoodetest rääkides tõstaksin esile ka Eesti ettevõtte Wisefab, mis toodab ja arendab autospordis (ja veel täpsemalt drift'imiseks) kasutatavaid vedrustuslahendusi – oma valdkonnas hoiavad eestlased enda käes 40protsendilist turuosa kogu maailmas. Oma loo jutustamisega jõuavad kaugele teisedki, näiteks Milrem, Estelon, Tahe Kayaks, Kellybar. Ka hiljutine Taxify nimemuutus Boltiks on hea näide oma loo tänapäevastamisest, et see vastaks paremini ettevõtte laienenud tegevusvaldkonnale.

Naastes lõpetuseks veel alguses mainitud Baltika juurde, võime nende otsust vaadelda ka Eesti kui peakontorite kodumaa kontekstis. Kui soovime liikuda globaalses väärtusahelas kõrgemale, peamegi rohkem hindama kõrgema lisandväärtusega tööd, eriti just sellist, mis seotud intellektuaalomandiga. Mitme valdkonna ja ettevõtmise puhul võib tootmise Eestist välja viimine olla paratamatu, kuid on oluline, et Eestisse jääksid peakontorid ja näiteks just disainerid-tootekujundajad.

EASi poolt julgustame ettevõtteid vaatama lähiriikidest kaugemale ja aitame kaasa, et meie ambitsioonikate ettevõtjate lood maailmas lendaksid.