Jaga lugu:
Arvamused
Ainult tellijale

Investeering tervisesse – tulu või kulu?

Kui valitsusjuhid ise tervislikke eluviise järgides eeskuju ei näita, on keeruline seda ka inimestelt soovida, kirjutab haigekassa juht Rain Laane.

Rain Laane.  Foto: Eiko Kink

Eestis on aastakümneid toiminud solidaarsusel põhinev tervishoiusüsteem. Meil on 1,26 miljonit ravikindlustatud inimest ning 20 haiglavõrgu arengukava haiglat ja rohkem kui 3000 raviteenust pakkuvat asutust erasektorist.

Selleks, et tagada ööpäev läbi 365 päeva aastas tervishoiuteenust, on keskselt vaja korraldada kiirabiteenust, haiglate erakorralise meditsiini valvet ja vajaliku abi osutamist. Praegune solidaarne ravikindlustussüsteem tagab, et ligipääs tervishoiule ei sõltu inimese sissetulekust. See põhimõte peab kindlasti säilima.

Meil on jätkuvalt probleeme tervishoiukulude kõrge omaosalusega, mis eelkõige tuleneb ravimite kõrgetest hindadest ja kulutustest hambaravile.

Me teame, et ühiskond vananeb ning maksumaksjate hulk kahaneb. Lahenduste otsimine ja arutelud selle üle, kuidas tagada kõigile Eesti inimestele kaasaegse arstiabi kättesaadavus tulevikus, on väga vajalikud ja teretulnud.

Mitte ainult kauem, vaid ka tervemalt

Praegu elavad mehed Eestis tervena 74% oma elust ehk 54,5 aastat ning naised 72% elust ehk 59 aastat. Tervemalt elatud aastate arv kasvab Eestis tasapisi. Ehkki oodatav eluiga ja tervemalt elatud aastate arv tõuseb, elab Eestis inimene oma elust liiga palju aastaid koos tervisemuredega. Mehed keskmiselt elueast 19,2 aastat ja naised koguni 23,3 aastat (statistikaameti andmed, 2018). Nagu mainitud, elanikkonna vananemisega kasvavad finantssurve ja täiendavad ootused kogu tervishoiusüsteemile.

Haigekassa esimene strateegiline eesmärk on, et inimene elaks lisaks rohkematele aastatele ka tervemalt. Täna meie elanike tervisesse investeerides on võimalik tulevikus tervishoiukuludelt säästa. Investeering oma tervisesse on tulu, mitte kulu.

Sageli ei maksa tervise hoidmine palju, inimene ise peab muutma oma eluviise tervislikumaks. Mida ja kui palju tarbida, kui palju liikuda. Paljud tervist hoidvad teenused ei maksa otseselt tervishoiusüsteemile midagi. Inimesed vajavad liikumiseks rattateid, ujulaid ja terviseradu. Kindel ja väga oluline osa on kodust saadud väärtustel ja hoiakutel, lasteaedades ning koolides antaval tervisekirjaoskusel.

Uus valitsus saab siin tarkade valikutega aidata inimesi tervislikumale teele, loomulikult selles ka ise eeskuju näidates. Kui valitsusjuhid ise tervislikke eluviise järgides eeskuju ei näita, on keeruline seda ka inimestelt soovida. Meie inimeste tervise hoidmine on riigiülene ja siin ootame uue valitsusega head koostööd ja toetust.

Kavas paremad lahendused

Tervishoius on lisaks tervislikule käitumisele jätkuvalt oluline ka teenuste kättesaadavus ja kvaliteet. Siin aitab mõneti kaasa erinevate osapoolte koostöös juurutatav digiregistratuur, mis näitab ravijärjekorra pikkust erinevates raviasutustes üle Eesti ning välistab arsti vastuvõttude topelt broneeringud ja sellest tulenevad tühivisiidid. Tegeleme perearstide meditsiinilise otsustustoe lahenduse kasutuselevõtuga ning tervisesüsteemide masinõppeprogrammidega ehk parendame tervishoiu kvaliteeti toetavat taristust. Soovime katsetada haiglates väärtuspõhise patsiendikäsitluse ehk ühe haiguse põhise raviteekonna tasustamismudelit. See lihtsustab tervisemurega inimese ühelt raviepisoodilt teisele liikumist ning tagab parema tervisetulemi.

Meile on tähtis, et Eesti inimesed elaksid tervena võimalikult kaua. Kui tervisemure tekib, on oluline, kuidas meie ühiseid terviserahastusvahendeid arukalt kasutades inimese murele sobiv ja kiire lahendus leida. Toetame jätkuvalt täiendavate esmatasandi tervisekeskuste loomist, kus perearstid koos pereõdede ja paljude teiste heade spetsialistidega (füsioterapeudid, ämmaemandad, vaimse tervise õed, koduõed jne) inimest esimesena kodu lähedal abistavad.

Me töötame jätkuvalt selle nimel, et haigekassa liigub edasi tervisekassa suunas. Inglisekeelses maailmas räägitakse üle saja aasta tervisekindlustusfondidest, ka saksakeelsed kogukonnad on viimastel aastatel tunnistanud vajadust arutleda „Krankenkasse“ sõna tegeliku mõju üle. Ainult meie ise saame muuta enda tervisekäitumist. Ja sõnal on suur jõud.

Jaga lugu:
Hetkel kuum