Le Pen poetas EKRE-le Putinilt laenatud õnnistust

Marine Le Pen võttis võimu läbi n-ö isatapu, kõrvaldades Jean-Marie Le Peni, tuues ettekäändeks viimase antisemiitlikud vaated, mis kõikusid äärmusesse, kus ta seadis kahtluse alla holokausti toimumise. See aga takistas toonase Front Nationali läbimurret peavoolupoliitikasse, sest Prantsusmaa küpses ühiskonnas sääraste vaadetega kaugele ei jõua. Ainuüksi see paljastab kaks olulist erinevust Le Peni ja EKRE arusaamade vahel: naiste positsioon ühiskonnas ning antisemitism.

Ka vähemuste küsimuses on Le Peni juhitud Rassemblement Nationali vaated tsiviliseeritumad. Märksa pehmem on toon homoõiguste küsimuses ning välditakse rassistlikku retoorikat. Migratsioonivastasus on loomulikult teema, kuid seda käsitletakse isegi kampaaniasõnumites komplekssemalt kui EKRE juhatus selleks isekeskis võimeline oleks.

Lõpuks taandubki küsimus sellele, millises keskkonnas opereeritakse – Prantsusmaa ühiskond on piisavalt arenenud, nii et EKRE retoorikaga seal kaugele ei jõua. Küllap avastab EKRE peagi, et ka siin tuleb ca 20% peal klaaslagi ette.

Mis puudutab Le Peni Venemaa-sümpaatiat, siis EKRE ei saa endale (veel) Vene-meelsust lubada, kuigi sellega aeg-ajalt flirditakse. Le Pen on seevastu leidnud Kremlis kindla liitlase, kellelt laenata nii poliitilist, aga ka rahalist tuge. 2014. aastal Kremli-sidemetega pangalt laenatud 9 miljonit eurot on elegantseim seletus Le Peni seisukohtadele nii Eston Kohveri, sanktsioonide kui ka Krimmi küsimustes. Flirt Putiniga pole Le Penile ka poliitiliselt ebamugav. Tema keskmine valija näeb Putinit pigem võimeka liidrina, kes seisab vankumatult kristliku maailma väärtuste eest.

Väärtuste ja arusaamade pinnal on Le Penil ja EKRE-l vähe ühist. Võib ainult ette kujutada teravusi, mida poetavad visiidilt naasev Le Pen ja tema kaaskond desinfektsioonigeeliga käsi määrides oma võõrustajate kohta. Jaak Madison võib samas rahul olla, sest päevaks täitis EKRE meediaruumi (küsitava) õnnestumisega tavapärase komejandi asemel. Sisuliselt andis Le Pen oma visiidiga valimiste eelõhtul EKRE-le õnnistuse, mis omakorda laenatud Putinilt. Samamoodi läheb EKRE Euroopa Parlamendis rahvuspopulistlikku fraktsiooni moodustama teadmises, et sinnani on jõutud otseselt või kaudselt Kremli kulu ja kirjadega.

Küsimus on selles, millise pilguga president Macron järgmisel tippkohtumisel Jüri Ratast vaatab. Kui üldse vaatab.

---