• Jaga lugu:

    Riikliku andmejagamise süsteemiga Facebooki ja Google'i vastu

    Kuigi Facebooki- ja Google'i-sugustel suurtel platvormidel on andmekogumisel ja pakkumisel mastaabieelis, on Eestis andmeressursse, mille kaudu pakkuda siinsetele ettevõtetele nn mitmekülgsuseelist, kirjutab Tallinna Ülikooli meediainnovatsiooni professor Indrek Ibrus Äripäeva essees.

    Indrek IbrusFoto: Tallinna Ülikool
    Nädala eest vahendas ERR Kantar Emori uuringutulemusi, et Eesti reklaamituru internetireklaami alajaotusest võtavad Facebook ja Google kahepeale rohkem kui kodumaised meediakanalid kokku. Täpset summat ei teata, aga tõdemus on, et kui see summa Eestisse jääks, lahendaks see praegu hinge vaakuva Eesti ajakirjanduse probleemid. Sestap tegi Ekspress Grupi tegevjuht Mari-Liis Rüütsalu ettepaneku kehtestada Eestist välja liikuvale reklaamirahale maks.
    Siin tuleb aga küsida, mida täpselt maksustataks ja miks? Eestis on palju valdkondi, kus välisettevõtted turgu võtavad ja teenitut välja viivad. Turu võtmine ei saa olla iseenesest probleem, eriti juhul kui pakutav teenus loob vajalikke väärtusi. Ja tundub, et Eesti reklaamiandjad suurplatvormide täpselt personaliseeritud reklaamivahendust tõesti väärtustavad.
    Küsimus on aga, kuidas väärtusi luuakse ja kes neid loovad? Küsimusele vastamine sõltub majandusteooriast, mida vastamiseks kasutatakse. Juba kolmveerand sajandit majandusteaduskondades, eriti mikroökonoomika loengutes, võimutsev neoklassikaline majandusteooria paneb väärtuse defineerimisel põhiraskuse nõudluse ja pakkumise vahekorrale – väärtus on toote või teenuse eest turukonkurentsis makstav hind. Sellest perspektiivist saaks pakkuda, et Facebooki ja Google’i reklaamiteenuse väärtuspakkumine on nende konkurentide omast lihtsalt parem, ja lasta käed rippu.
    Kuidas mõista väärtusloomet
    Ometi tuleks lisaks märgata kaht aspekti. Esimene neist on võrguökonoomikale omane “võrgustike efekt” – mida suurem on võrgustik, seda rohkem on selles osalejale sellest kasu. Me laeme videoid üles just YouTube’i, sest teame, et seal on kõige enam vaatajaid, ja me lähme sinna videoid tarbima, sest teame, et sinna laetakse neid üles kõige enam. Internetimajanduses garanteerib varane kiire kasv ka edasise edu.
    Need, kes on suured, on selles positsioonis paljuski õigeaegse sisenemise tõttu tekkivatele turgudele. Peamine väärtus, mida seega näiteks Facebook nii kasutajaile kui ka reklaamiandjaile pakub, on võrgustike suurus, kontakt enamiku internetikasutajatega, kelle kohta on kogutud rohkelt informatsiooni.
    Teisena tuleb tähele panna, et neid suuri võrgustikke ei ehita nad ise – ei, me ise, kasutajad, lingime end üksteisega ning teemade, institutsioonide, teenuste ja toodetega, mis meile korda lähevad. Need võrgustikud moodustavad tohutu andmestiku ühiskondliku dünaamika kohta, mille aga on loonud platvormi kasutajad ise. Ja seda meie loodud andmestikku müüb näiteks Facebook teistele tähelepanumajanduses osalejatele maha.
    Pöördugem siin teise väärtusloome mõistmise alternatiivi poole – selleks on viimasel ajal populaarsust võitnud Itaalia-Inglise majandusteadlase Mariana Mazzucato kombinatsioon klassikalisest poliitökonoomiast (Adam Smith, David Ricardo, Karl Polanyi) ning institutsionalistlikust ja evolutsionistlikust majandusteooriast.
    Tagasipöördumine Smithi, Ricardo ja eriti Polanyi juurde on oluline, sest nad näitasid, kuidas väärtust loob ennekõike töö, mida loomise sisse pannakse. Kasutajate loodud sisu ja nende kohta käivate andmetega kauplemine, mis kauplejale tulevad kätte ennekõike mastaabieelistega, on defineeritav mitte niivõrd väärtuse loome kui väärtuse võtmise või koorimisena (extraction). Nii saab öelda, et platvormide täiendav maksustamine, et suunata kooritud väärtus tagasi selle loojatele, on ilmselt põhjendatud.

    Äripäeva essee

    Äripäeva arvamuskülgedel ilmub kord nädalas pikemas mahus põhjalikum käsitlus ühiskonnas hetkel olulistel või üldist mõtteainest pakkuvatel teemadel

    Ootame kaastöid [email protected]

    Risk hariduses ja tervishoius
    Maksustamisega ei peaks aga tegevus piirduma. Tallinna Ülikooli Meediainnovatsiooni ja Digikultuuri Tippkeskus (MEDIT) tegi hiljuti koos Soome ja Norra partneritega uuringu, kus üritasime aru saada meediasektori konvergentsist ja koosinnoveerimisest kolme teise teenussektoriga – haridus, tervishoid ja turism. Selle uuringu üheks natuke ootamatuks tulemuseks oli, et platvormiseerumine on kõigi nende nelja teenussektori puhul murendamas Läänemere-äärsete riikide nn innovatsioonisüsteeme.
    “Innovatsioonisüsteem” mõistena viitab arusaamale, et kui riigis on optimaalselt seatud institutsioonide võrk (ülikoolid, investeerimispangad, klastriorganisatsioonid, inkubaatorid, asjakohased regulatsioonid jms) ning need vahetavad asjakohasel viisil ressursse ja teadmisi, siis hakkab terviksüsteem edukalt innovatsioone genereerima ja see tõlgendub ka laiemaks majanduskasvuks ja heaoluks.
    Et rahvusvaheliste ettevõtete kohalolu riigis ei pruugi rahvuslike innovatsioonisüsteemide tervisele kasuks tulla, on innovatsiooniuuringutes klassikaline tõdemus. Need ettevõtted võivad küll kohapeal tööd pakkuda, aga ei ole alati orienteeritud kohapealseks teadmusvahetuseks ja sestap ei pruugi ka kohalikke süsteeme võimestada.
    Meie uurimus näitas aga lisaks, kuidas turismisektori platvormiseerumine (mõjukateks tegijateks siin Booking.com, TripAdvisor, Airbnb, Google Maps jt) on tapnud lähiriikides turismisektori valmiduse koostöös, meedia-, mängu- ja IT sektoriga ise innoveerida. Platvormid on andnud neile küll elementaarsed vajalikud tööriistad uute klientide leidmiseks, kuid samas hoiavad platvormid need kliendikontaktaktid ja -andmed endile. Näitasime, kuidas peatselt võivad sarnases riskis olla ka haridus- ja tervishoiusektorid.
    Meie ettevõtetele teadmuseelis
    Mida teha? Üks võimalus on senisest läbimõeldumas riiklikus andme- ja innovatsioonipoliitikas. Eesti riigist kui platvormist on ka varem räägitud – seni küll kui Eesti riiklike e-teenuste välismaalastele pakkumise ehk kommertsialiseerimise võtmes. Nüüd on aeg see kontseptsioon peapeale pöörata. Kui platvormid on oma edu rajanud teiste loodud andmete pealt väärtuse koorimisele, on nüüd küsimus mitte ainult selles, kuidas saada need andmed tagasi, vaid kuidas ehitada riigis üles siinseid kodanikke ja ettevõtteid võimestav andmejagamise (innovatsiooni)süsteem.
    See tähendab, et nii X-tee võimalusi kui ka eriti riigi avaandmeid pakutakse üha rohkem, et need on kodanikele ja ettevõtetele käepäraselt esitatud, et meie oma ettevõtetel oleks teadmuseelis nende andmete töötlemisel ja nende seostest ning kontekstidest arusaamisel. Ja et ka meie sektorite institutsioonid ja ettevõtted on valmis üksteisega andmeid jagama ja koos töötama. Nii saaksid näiteks ekraanimeedia ettevõtted teha koostööd kohaliku tervishoiusektoriga – arendades andmepõhiseid terviseennetuse või rehabilitatsioonirakendusi.
    Niigi teabevahendamisega tegelevatele meediamajadele oleks loogiline siseneda ka elukestva õppe tarvis täpselt optimeeritud teadmuspakkumise teenusturule, seda meie õpiinfosüsteemide toel. Nad saavad seda teha, vallates kohalikku informatsiooni ja seotud eeliseid, milleni rahvusvaheliste platvormide käed iial ei ulatuks. Ja seda hoolimata kogu rahast, mida Amazon ja Google praegu tervises- ja haridusinfosüsteemidesse investeerivad. Teisisõnu, kuigi suurtel platvormidel on andmekogumisel ja pakkumisel mastaabieelis, on Eestis andmeressursse, mille kaudu pakkuda siinsetele ettevõtetele nn mitmekülgsuseelist.
    Küsimus on vaid, kas väärtuskonfliktidesse uppunud valitsusel ja ühiskonnal on üldse mahti Eesti riigi andmepõhiste innovatsioonisüsteemide ja seotud väärtusloomega tegeleda?
    ---
    Artiklis kirjeldatud uuringu tulemused on lahti kirjutatud tasuta kättesaadavas e-raamatus "Emergence of Cross-Innovation Systems: Audiovisual Industries Co-innovating with Education, Health Care and Tourism”.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum
Seotud lood

Briti nael tegi 37 aasta rekordi, turud languses
Turud kukkusid esmaspäeval. Eelmisel nädalal alguse saanud müügilaine jätkus, kuna ärevuses investorid muretsevad globaalse majanduslanguse väljavaadete pärast, mida põhjustavad kõrgemad intressimäärad, energiapuudus ja kiire inflatsioon.
Turud kukkusid esmaspäeval. Eelmisel nädalal alguse saanud müügilaine jätkus, kuna ärevuses investorid muretsevad globaalse majanduslanguse väljavaadete pärast, mida põhjustavad kõrgemad intressimäärad, energiapuudus ja kiire inflatsioon.
Selgeid sõnumeid palun! Ja mitte ainult 5 minutit enne “AK”d
Peaminister Kaja Kallas ei teinud neljapäeval ehk otseselt viga endale eetriaega soovides, küll aga peab sõnum, mis sel viisil avalikkuse suunas teele saadetakse, olema soovitud mõju saavutamiseks lihtsam ja täpsem, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Peaminister Kaja Kallas ei teinud neljapäeval ehk otseselt viga endale eetriaega soovides, küll aga peab sõnum, mis sel viisil avalikkuse suunas teele saadetakse, olema soovitud mõju saavutamiseks lihtsam ja täpsem, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Taavi Pertman langes esimese investeeringuga kohe petturite küüsi
Rahafoorumi blogi autori ja finantskoolitaja Taavi Pertmani südameasi on alustavate investorite abistamine nende esimeste sammude tegemisel investeerimismaailmas. Kõik tundub kohutavalt keeruline ja abi kulub marjaks ära, usub Pertman, kes ise sai aastaid tagasi oma esimesi investeeringuid tehes petturitelt vastu pükse.
Rahafoorumi blogi autori ja finantskoolitaja Taavi Pertmani südameasi on alustavate investorite abistamine nende esimeste sammude tegemisel investeerimismaailmas. Kõik tundub kohutavalt keeruline ja abi kulub marjaks ära, usub Pertman, kes ise sai aastaid tagasi oma esimesi investeeringuid tehes petturitelt vastu pükse.
Reaalajas börsiinfo
Lemeks teenis möödunud aastal rekordilise käibe ja kasumi
Möödunud aastal oli Lemeks ASi käive 193 miljonit eurot, mis oli 61% suurem tunamullusest käibest. Hea aasta põhjus oli ettevõtte juhatuse esimehe Jüri Külviku sõnul selles, et koroona ajal kulutamata jäänud raha investeeriti Eestis ja Euroopas kodude uuendamisse, mis tõi kaasa puidust toodete müügi hüppelise kasvu.
Möödunud aastal oli Lemeks ASi käive 193 miljonit eurot, mis oli 61% suurem tunamullusest käibest. Hea aasta põhjus oli ettevõtte juhatuse esimehe Jüri Külviku sõnul selles, et koroona ajal kulutamata jäänud raha investeeriti Eestis ja Euroopas kodude uuendamisse, mis tõi kaasa puidust toodete müügi hüppelise kasvu.
Raadiohitid: vihjed kasvusektoritele ja hinnalangusele uusarendustes
Kust võiks investorid leida praegusel ajal kasvu, mis viitab peidetud hinnalangusele uusarenduste turul ja kuidas elada üle langusperiood ehituses – need olid sel nädalal raadiokuulajate põletavamad küsimused, millele saadetest vastust otsiti.
Kust võiks investorid leida praegusel ajal kasvu, mis viitab peidetud hinnalangusele uusarenduste turul ja kuidas elada üle langusperiood ehituses – need olid sel nädalal raadiokuulajate põletavamad küsimused, millele saadetest vastust otsiti.
Kusti Salm: Venemaa suurendab panuseid, peame talle sõja hinda tõstma
Oluline on sõnum Venemaale, et mobilisatsioon ja annekteerimine tähendavad Läänelt rohkem relvaabi Ukrainale, ainult nii saab Venemaa isu ohjeldada, ütles kaitseministeeriumi kantsler Kusti Salm tänasel pressikonverentsil.
Oluline on sõnum Venemaale, et mobilisatsioon ja annekteerimine tähendavad Läänelt rohkem relvaabi Ukrainale, ainult nii saab Venemaa isu ohjeldada, ütles kaitseministeeriumi kantsler Kusti Salm tänasel pressikonverentsil.
Arvutipoe omanik sai loa müüa elutöö Klickile
Arvutipoe Ordi juht Sulev Sisask ja teised omanikud said konkurentsiametilt loa müüa äri Klickile.
Arvutipoe Ordi juht Sulev Sisask ja teised omanikud said konkurentsiametilt loa müüa äri Klickile.
Liiklusummikud ja hirm Vene piiril: venelased püüavad mobilisatsiooni eest põgeneda
Vladimir Putini otsus kuulutada välja Venemaal mobilisatsioon 300 000 inimesele on pannud venelased riigist kabuhirmus põgenema, vahendab CNN.
Vladimir Putini otsus kuulutada välja Venemaal mobilisatsioon 300 000 inimesele on pannud venelased riigist kabuhirmus põgenema, vahendab CNN.

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.