Artikkel
  • Jaga lugu:

    Lähisuhtevägivald on kõikjal, õpime seda märkama ka töökaaslaste seas

    Reklaamiagentuur Cosmpol Deviant Productions tegevjuht Sass Henno õpetab oma essees, kuidas ära tunda vägivaldset kolleegi, kuidas märgata ohvrit ja kuidas kahtluse puhul sekkuda.

    Sass Henno.Foto: ERIK PROZES
    Olen nii palju viimaste aastate jooksul lähisuhtevägivallast kirjutanud, et see ei tule kellelegi enam üllatusena. Mu lapse ema loeb kommentaare ja heidab siiamaani turvakaalutlustel ette, et sellega nii paljusid inimesi ärritan. Ja ilmselt on ka aja küsimus, mil mu kolmeaastane poeg ütleb siiralt: „lähisuhtevägivald“, kui keegi küsib, mis tööd issi teeb. Tegelikult pole see minu töö. Vaid meie kõigi oma. Sinu ka.
    Kuidas siis? Tänaseks teame, et vägivald era- ega ärisuhetes ei ole normaalne. Isegi laste tutistamine on keelatud. Ja parem ongi, sest ühiskond vajab mitte taltsaks dresseeritud kuuletujaid rumalale autoriteedile, vaid demokraatlike kommunikatsioonioskusi ja pidevat ideede võistlust. Kuid õhus on ka endiselt palju kõhklusi. Kas see probleem on ikka nii suur? Kas see probleem ikka puudutab minu ettevõtet ja kolleege? Kas see probleem pole mitte feministide väljamõeldis, et meestelt võim ära võtta?
    Kõhklused on normaalsed. Ka kõige suuremad firmajuhid teavad seda. Kui arst ütleb, et tõmbame su hamba välja, siis esimene küsimus on ikka, et äkki saaks kuidagi teistmoodi. Me ei taha lõigata lahti asju, mis on alati nii olnud. Muutused toovad ebakindlust. Ja lisaks on paljude meeste sees ka nähtamatu kogus agressiivsust, vägivaldusust, jahimehelikkust, ja meestepoolse vägivaldsuse paljastamine paljastab meis ka need sisemised mustrid, mis meil on aidanud nii kaugele jõuda.
    Me teame, et iga kolmas naine on elu jooksul kannatanud partneri vaimse või füüsilise vägivalla käes. Statistika. Aga me ei räägi sellest, et sama loogika kohaselt on iga kolmas mees on olnud oma partneri suhtes vägivaldne. Ja nüüd tuleb see koht, kus ma õpetan sulle, kuidas sa saad oma kollektiivi vaadata täiesti uue pilguga. Tuginen siin sadadele kuuldud lugudele, ohvriabitöötajatelt kuuldud tarkuseteradele ja oma enda elukogemusele.
    Kuidas ära tunda vägivaldset kolleegi?
    Suhtevägivald sünnib kontrollivajadusest, mille aluseks hirm armastusest, austusest või olulisusest ilmajäämise ees. Need hirmud on meisse programmeeritud lapsepõlves, kus meie vanemad ei teadnud veel midagi vägivallavabast kasvatusest. Karistused keskendusid alandusele, valule, austuse äravõtmisele. Ja karistati eksimustega vahelejäämise eest.
    Seega üks tüüpiline vägivaldne mees on kasvanud mitteeksivaks ja eksimusi mitte tunnistavaks. Ta on peaaegu alati patoloogiline valetaja, hea luiskaja või tõeväänaja. Ta on teiste pingutuste pisendaja ja teiste probleemide alatähtsustaja. Ta toob esile oma vajadused, ideed, ja mõtted, ära kuulamata ja arvestamata teisi.
    Ta on sageli seltskonna hing ja tunnustust otsivalt heatahtlik, tehes üllatusi, korraldades üritusi või võttes enda peale suurt vastutst nõudvaid ülesandeid. Sageli teeb ta paljusid puudutavaid muudatusi teistega konsulteerimata, pidades enda lahendusi ainuõigeteks. Tema naljad võivad muutuda heatahtlikust jõhkraks, otseselt või kaudselt mõnitavaks või mõnd nõrgemat osapoolt alandavaks. Tema meeldiv käitumine saab osaks sageli vaid neile, kes teda imetlevad. Ühe omadusena on tal kindlasti olematu kriitikataluvus ja alaarenenud võime oma vigu tunnistada. Ta mõistab hukka teiste eksimusi, aga oskab alati põhjendada enda üleastumisi. Ta võib raevuda ebaõnnestumiste korral ning talle omane on süüdistada enda ebaõnnestumistes alati kedagi teist.
    Selline kolleeg võib olla ohtlik ka oma kodusele lähisuhtepartnerile. Ta võib ka õigustada laste füüsilist karistamist ning ta meeleolud võivad olla kiiresti muutuvad.
    Nüüd, kui sa selle osa oled lõpuni lugenud, mõistad, et kuigi ma ei rääkinud sõnagi peksmisest, võib selliseid mehi olla tõesti iga kolmas. Juhtivatel kohtadel ja poliitikas rohkemgi. Sain just selle artikli ajal oma Facebooki kontole anonüümse pika kirja ühe prügifirma juhi kohta, kes kohtlevat ka naisi nagu prügi. Ühe allika põhjal ma ei tee järeldusi, aga tundub usutav.
    Kuidas märgata ohvrit?
    Lähisuhtevägivalla ohvri puhul palutakse sageli märgata muutust tema käitumises, kuid see ei pruugi alati nii olla, kui ohver on vägivalla all kannatanud juba aastaid. Tähele tasub panna erinevaid kompensatsioonimehhanisme. Eksalteeritust või liigset passiivsust. Madal enesehinnang ja süütunne võib väljenduda ka tühiste viperuste korral. Ta vabandab tihti ja isegi väldib oma ideede ja mõtete esitlemist ka vabamas õhkkonnas. Ta võib kanda riideid, mis varjavad löökide jälgi, olgu selleks sallid, kaelarätid või katvam meik. Ta ei võta osa kollektiivi ühisüritustest, on lahkumiskellaajas hästi punktuaalne, vastab kõnedele kiiresti ja sageli ei taha rääkida ka kõige lihtsamaid asju teiste kuuldes. Ta võib olla hajevil, magamata, stressis, kannatada kohatiste ärevushäirete, hingamisraskuste käes. Ta ei palu abi, ja sageli ei taha rääkida ka oma partnerist, tihtilugu on tuntav hirm.
    Tal võib olla probleem alkoholi või ravimitega, mida kasutab vägivaldse suhtega toimetulekustrateegiana. Ta pruugib lõunasöögi eest tasuda sularahas mitte pangakaardiga, sest pangakaarti võib partner hoida enda käes. Ta võib haigestuda äkki, teatades ette sellest alles hommikul, mis tegelikult varjab vigastusi. Ta võib eitada vigastusi või põhjendada vigastusi kukkumiste vms õnnetustega, aga on nendest rääkimisel pigem üldsõnaline, soovides kaitsta vägivaldset partnerit. Ja kõige olulisem märk on see, et ohver võib tunduda pinges või surve all, soovimata sellest rääkida. Ükski neist märkidest ei tööta üksikuna süüstava asitõendina kellegi elukaaslase suhtes, kuid koondportreena vajavad need muidu ilmsüütud ilmingud äratundmise oskust küll.
    Kuidas sekkuda?
    Sellistel puhkudel on täiesti normaalne, et me ei oska sekkuda või midagi ette võtta, isegi kui on tekkinud kahtlus. Käisin rääkimas ühe kaubandusasutuse kollektiivis selsamal teemal pärast seda, kui ühe kolleegi oli mõrvanud ta abikaasa. Märkamine ja usaldusliku sideme loomine oma kolleegidega ei ole igapäevaste ärimurede kõrval kerge ülesanne. Aga seda on võimalik teha.
    Kui sul on kõhklus, kas su kolleegil võib olla probleem, võid julgelt helistada ohvriabi kriisitelefonil 116 006. Jah, ma tean, see number on arusaamatult keeruline meelde jätta, aga ma ise proovin seda ette kujutada rahasummana, kuidas mul on sada kuusteist tuhat eurot ja siis veel viieeurone ja ühene münt.
    Teiseks võib alati kutsuda kollektiivile loengut pidama mõne psühhoterapeudi, ohvriabitöötaja või minusuguse tegelase, kes saab jagada kogemusi ja öelda ennekõike – vägivaldsus on kontrollitav, selle eest saab võtta vastutuse ja muutuda. Ning ohvriks olemine ei ole paratamatu, vaid täiesti välditav.
    Kolmandaks võib anda oma kollektiivis hoiakuid eeskuju näol, kui taipasid, et ka sinus on mingeid vägivaldse inimese tunnuseid. Rääkida oma elust. Tunnistada tehtud vigu. Kirjeldada oma hirme ja soove. Ning võin kihla vedada, et uue ajastu kaasavas juhtimisstiilis pigem võimenduvad teie organisatsioonisisesed usalduslikud suhted, kui kahaneb sinu kui juhi autoriteet. Julgus olla nõrk ja hoida nõrgemate poole iseloomustab paljusid tugevaid meeskonnatöötajaid ja juhte.

    Äripäeva arvamuskülgedel ilmub kord nädalas pikemas mahus põhjalikum käsitlus ühiskonnas hetkel olulistel või üldist mõtteainest pakkuvatel teemadel

    Ootame kaastöid [email protected]

    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum
Seotud lood

Olulisemad lood

Raadiohommikus: meie mees Kiievis ja inflatsiooni kasvupind
Äripäeva raadio reedeses hommikuprogrammis pakume kuulajatele intervjuusid julgeoleku, inflatsiooni ja kaubanduse teemadel.
Äripäeva raadio reedeses hommikuprogrammis pakume kuulajatele intervjuusid julgeoleku, inflatsiooni ja kaubanduse teemadel.
Eesti 200 juht: Kaja Kallasel on riigi pikaajalised kulud käest läinud
Pärast märtsivalimisi saab järgmine valitsus Kaja Kallaselt ja Reformierakonnalt pärandiks eelarve, kus suurtele seadustesse sisse kirjutatud kulutustele ei ole reaalset katet. Vastutustundlikust valitsemisest on ka Reformierakonna juhtimisel alles jäänud vaid mälestus, kirjutab Eesti 200 esimees Kristina Kallas.
Pärast märtsivalimisi saab järgmine valitsus Kaja Kallaselt ja Reformierakonnalt pärandiks eelarve, kus suurtele seadustesse sisse kirjutatud kulutustele ei ole reaalset katet. Vastutustundlikust valitsemisest on ka Reformierakonna juhtimisel alles jäänud vaid mälestus, kirjutab Eesti 200 esimees Kristina Kallas.
Fortum saab Uniperi tõttu 6 miljardit kahjumit
Saksamaa valitsus ja Soome firma Fortum sõlmisid septembris lepingu, mille kohaselt ostab Saksamaa Uniperi ära 0,5 miljardi euroga.
Saksamaa valitsus ja Soome firma Fortum sõlmisid septembris lepingu, mille kohaselt ostab Saksamaa Uniperi ära 0,5 miljardi euroga.
Reaalajas börsiinfo
Lemeks teenis möödunud aastal rekordilise käibe ja kasumi
Möödunud aastal oli Lemeks ASi käive 193 miljonit eurot, mis oli 61% suurem tunamullusest käibest. Hea aasta põhjus oli ettevõtte juhatuse esimehe Jüri Külviku sõnul selles, et koroona ajal kulutamata jäänud raha investeeriti Eestis ja Euroopas kodude uuendamisse, mis tõi kaasa puidust toodete müügi hüppelise kasvu.
Möödunud aastal oli Lemeks ASi käive 193 miljonit eurot, mis oli 61% suurem tunamullusest käibest. Hea aasta põhjus oli ettevõtte juhatuse esimehe Jüri Külviku sõnul selles, et koroona ajal kulutamata jäänud raha investeeriti Eestis ja Euroopas kodude uuendamisse, mis tõi kaasa puidust toodete müügi hüppelise kasvu.
Pevkur esitab välisluure juhiks Kaupo Rosina
Kaitseminister Hanno Pevkur otsustas välisluureameti uue juhi kandidaadiks esitada Kaupo Rosina.
Kaitseminister Hanno Pevkur otsustas välisluureameti uue juhi kandidaadiks esitada Kaupo Rosina.
Raadiohommikus: meie mees Kiievis ja inflatsiooni kasvupind
Äripäeva raadio reedeses hommikuprogrammis pakume kuulajatele intervjuusid julgeoleku, inflatsiooni ja kaubanduse teemadel.
Äripäeva raadio reedeses hommikuprogrammis pakume kuulajatele intervjuusid julgeoleku, inflatsiooni ja kaubanduse teemadel.
Uuring: pea pooled ettevõtted kavatsevad kuue kuu jooksul palka tõsta
Järgmise kuue kuu jooksul kavatseb töötajate põhipalka tõsta 43% tööandjatest, mida on mõnevõrra vähem kui eelmisel aastal samal ajal, mil palgatõusu plaanis 54% tööandjatest.
Järgmise kuue kuu jooksul kavatseb töötajate põhipalka tõsta 43% tööandjatest, mida on mõnevõrra vähem kui eelmisel aastal samal ajal, mil palgatõusu plaanis 54% tööandjatest.

Olulisemad lood

Maailmakuulus landitootja kolibki tootmise Eestisse
Soome landitootja Rapala andis teada, et otsustas nugade ja lantide tootmise kolida üle Pärnusse, mille üksuse juht tõdes aga, et praegu on pigem äraootamise aeg.
Soome landitootja Rapala andis teada, et otsustas nugade ja lantide tootmise kolida üle Pärnusse, mille üksuse juht tõdes aga, et praegu on pigem äraootamise aeg.

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.