Mida on riigikontrollil õppida piirikoer Felixi ja viie vietnamlase juhtumist

Värskelt valminud riigikontrolli ülevaates idapiiri väljaehitamise kohta heidetakse ette, justkui oleks PPA rajatav piir liiga kallis ja piisavalt pole kaalutud alternatiive. Olemasolevate ohuhinnangute järgi poleks piiririkkumine justkui piisavalt sage ja suure mõjuga probleem. Seega oleks 100% elektroonilise valvega kaetud idapiir justkui piiririkkumise tänase probleemi mõistes ülereageerimine.

Piiri väljaehitamise ambitsioon on algusest peale olnud üks: nii poliitikud kui ka ametnikud on tahtnud 100% pidavat idapiiri. Alles piiriprojekti tegeliku hinna selgumisel tekkis uus arutelu ja toona otsustati seda ambitsiooni mitte muuta. Selle saavutamiseks on alternatiivid olemas küll, kuid kas need on pikas perspektiivis odavamad või jätkusuutlikd?

Valikuid tulebki teha, ja väga kaalukaid. Kas saavutada täielikult pidav piir elektroonikaga või saavutada sama tulemus 1500 lisateenistujaga? Kas püüda piirivalvureid juurde värvata poole vähem – 750 teenistujat – ja leppida poole madalama standardiga? Kas langetada piiri ambitsiooni või hoopis pikendada piiri ehitamise aega ja saavutada sama ambitsioon pikema aja jooksul?

Väljaehitamisega kaetakse idapiir 100% ulatuses seiretehnikaga, et avastada kõik rikkumised. Enamik maismaapiirist kaetakse viivitusaiaga, mis ei luba kiiresti piiri ületada ja käivitab elektroonilise valve häire. Niinimetatud elektrooniliste silmade ja kõrvade asendamine inimestega oleks aga iga-aastane täiendav kulu umbes 37 miljonit eurot, kui jätame arvestamata piirivalvurite värbamise, koolitamise, majutamise ja transpordi kuludega.

Kuid mehitatud piirvalve nõrkus on see, et looduses ei ole vaateväli nii hea ja inimsilm ei suuda kõike kontrollida. Inimsilmi peab olema rohkem ja tihedamalt kui n-ö tehnoloogilisi silmi. Samuti on inimene ja tema motivatsioon mõjutatav, kas ilma, palga, tervise või ka teispool piiri tegutsevate huvide poolt. Tehnika asendamine inimesega paratamatult langetab idapiiri 100% olukorra teadlikkuse ja pidavuse ambitsiooni.

Tööjõust on Eestis juba täna puudu ja tulevikus see probleem süveneb. Elektroonilise valve asendamisel peame värbama täiendavalt 1500 piirivalvurit, kelle palk kasvab iga aastaga. Kui läheme seda teed, siis on juba viie aastaga kulutatud sama summa, mis tänaste hindadega on piiri väljaehitamise hind: 200 miljonit eurot. Elektroonilise valve puhul oleksid iga-aastased kulud väiksemad. Kas tehnika asendamine inimesega annab meile rahalise kokkuhoiu, see on kaheldav ja vajab põhjalikku analüüsi. Seda enam, et suurema osa seiretehnikast soovime piirile soetada Euroopa Liidu vastavatest vahenditest.