Euroopa Komisjon sõnastas esimest korda riigiabiõiguse praktikas selge reegli, millal tuleks haridusasutust käsitleda riigiabi mõttes ettevõtjana, kellele antavad riigi toetused võivad osutuda ebaseaduslikuks riigiabiks, kirjutab TGS Balticu vandeadvokaat Triinu Järviste.

- Triinu Järviste.
- Foto: Erakogu / TGS Baltic
Eesti haridussüsteem on mitmekesine. Sellesse kuuluvad avalik- ja eraõiguslikud asutused, nagu lasteaiad ning üldharidus-, kutse- ja kõrgkoolid, kes võivad saada avalikest allikatest mitmekesiseid sihtotstarbelisi ja tegevustoetusi. Suur osa valdade ja linnade väljaminekutest on seotud just haridusteenuste (lasteaiad, koolid) pakkumisega, kuid avalikke toetusi on haridussektoris muidki. Nii liiguvad selles valdkonnas suured summad, konkurents on suur ja ka panused suured.
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
Ehkki ehitussektorit kirjeldatakse sageli kui majanduse vereringet, mille kaudu liiguvad nii investeeringud, tööjõud kui ka areng, siis välismõju survestab kõike üha enam. Viimased aastad on toonud küll teatud stabiilsuse, ent maailmas valitsevad pinged ja ja logistikariskid – näiteks pidevalt muutuv olukord Hormuusi väinas – mõjutavad ka Eesti ehitusturgu. Kuidas ja kui palju aga päriselt?