Rivo Reitmann: kõigutame suhtumist ümbrikupalka

Ümbrikupalk moodustab laekumata maksudest üle poole ning see on kõige suurema ulatusega maksuprobleem – ümbrikupalgaga on oma karjääri jooksul otse või kaudselt kokku puutunud suur osa töötajatest.

Hiljuti valminud Eesti konjunktuuriinstituudi (EKI) uuring näitab aga positiivseid märke, et olukord võiks liikuda paranemise suunas. Võrreldes 2017. aastaga vähenes ümbrikupalka saavate töötajate osakaal 13 protsendilt 6 protsendile. Viimasel viiel aastal pole EKI uuring nii madalat tulemust näidanud.

Samuti on kahanenud märkimisväärselt inimeste hulk, kes teavad enda tutvusringkonnas kedagi, kes saab ümbrikupalka. Kui 2017. aastal teadis mõnda või paljusid ümbrikupalga saajaid 34 protsenti inimestest, siis mullu oli nende osakaal 27 protsenti.

Samas meie enda koostatav riskianalüüs sedavõrd positiivset muutust veel ei näita ehk positiivsed märgid ei ole avaldunud veel reaalses maksukäitumises. Eelmise aasta ümbrikupalga kahjuks hindame kokku 86,4 miljonit eurot, mis on üle kahe miljoni euro enam sellele eelnenud aastast. Kuna palgatõus on olnud viimastel aastatel kiire, siis suhtena laekunud maksudesse on kahju osakaal siiski õrnas languses (2017. aasta 2,67 protsenti vs. 2018. aastal 2,56 protsenti).

Et sarnaselt töötajate n-ö turutunnetust peegeldanud EKI uuringuga hakkaks vähenema ka reaalne meile nähtav kahjusumma, siis sellel eesmärgil oleme ümbrikupalgavastased tegevused võtnud terve ameti fookusesse.

Ühelt poolt tegutseme selle nimel, et suhtumine ümbrikupalkade maksmisesse oleks vähem soosiv ning inimesed tajuksid, et vaid tänu maksude maksmisele on meile kõigile kättesaadavad sellised teenused nagu pension, ravikindlustus ja haridus.

Lisaks sellele oleme oluliselt suurendanud aga ka seda mahtu, kui paljude ettevõtete ja töötajatega me kontakti võtame. Kontakt tähendab esmalt alati suhtlust meie ja ettevõtja vahel, et aru saada, kas meie nähtavatel riskidel on ettevõtjalt konkreetsed selgitused või jõuame selle käigus lubaduseni edaspidi oma maksukäitumist muuta.

Selle aasta viie kuu jooksul oleme sellised vestlusi pidanud ligikaudu 2300 ettevõttega ning kolme kuu möödudes on 36 protsenti neist ka oma tööjõuväljamakseid korrigeerinud. Kindlasti jääme me hoolikalt jälgima neid, kes muudatusi ei tee ning vajadusel kohendame oma meetodeid. Ka viimane kaubandus-tööstuskoja küsitlus oma liikmete seas näitas, et seoses ümbrikupalga järelevalvega on kasvanud ootus sanktsioonide rakendamisele, et korrektselt käituvad ettevõtjad saaksid konkureerida võrdsetel tingimustel.

Samuti oleme rohkem rakendamas ümbrikupalga juhtumites töötajate vastutust. Ümbrikupalk on enamasti nii tööandja kui ka töötaja vahel sõlmitud kokkulepe. Kui töötaja võtab ümbrikupalka vastu teadlikult, siis on oluline, et ta arvestaks ka sellega, et sellega kaasneb hilisem vastutus. Me ei kasuta seda meedet massiliselt, kuid kui on selgelt näha, et töötajal on teadmine ja huvi ümbrikupalka vastu võtta, siis kaalume ka töötajale tulumaksukohustuse määramist.

Ümbrikupalga maksmine on jätkuvalt kõige ulatuslikum maksuprobleem Eestis, kuid varasemast oluliselt rohkem ettevõtjate ja töötajatega sel teemal suhtlemist aitab selle levikut takistada.