Olav Kivirand: kas kallis ja ebastabiilne või töökindel ja odavam elekter?

Ajal, kui maailm liigub globaliseerumise poole ja rajamisel on üleilmne mandritevaheline energiavõrgustik (Global Energy Interconnection ehk GEI), üritab Eesti võrguettevõte Elering lammutada 67 aastat tõrgeteta toimivat energiasüsteemi, mis võib seada ohtu meie riigi energiasüsteemi töökindluse, energiajulgeoleku ja energiavarustuskindluse.

Kas meil ikka on vaja rahastada uut ülikallist rajatist, mille töökindluse saavutamise eesmärk on küsitav? Võimaliku energiajulgeoleku tagamine on seeläbi vähetõenäoline ja ebakindel. Uute ühenduste rajamise aluseks saab olla vaid tungiv vajadus, et ühendus UCTE Kesk-Euroopaga on töökindlam ning sealt oleks vajaduse korral võimalik ka elektrit osta. Seda aga uus ühendus ei võimalda ja katkestuste korral võib Eesti riik jääda pimedusse.

Riigile niivõrd tähtsate strateegiliste otsuste elluviimisel peaks lõppsõna olema riigikogu alluvusega moodustatud Eesti energeetikateadlaste kogul, kelle otsuste elluviimise kinnitab riigikogu. Riik peaks energiapoliitikat kujundama ise ülikoolide toel, mitte laskma ühel võrguettevõttel lammutada hästi toimivat strateegilist süsteemi, lõhkuda ühendusi ja kujundada seeläbi suuremat konkurentsi halvavat elektri hinda. Riigijuhtimine ilma kompetentsete teadlasteta on kallis ning võib viia riigi arengu täiesti valesse suunda. Kes siis lõpuks vastutab meie riigis aruka teaduse realiseerumise või arutu mitteteaduspõhise investeerimise ja tegevuse eest?