18. juuni
Jaga lugu:
Arvamused
Ainult tellijale

Olav Kivirand: kas kallis ja ebastabiilne või töökindel ja odavam elekter?

Riik peaks energiapoliitikat kujundama ise ülikoolide toel, mitte laskma ühel võrguettevõttel lammutada hästi toimivat strateegilist süsteemi, kirjutab Olav Kivirand MTÜst Lilleküla Selts.

Olav Kivirand.  Foto: erakogu

Ajal, kui maailm liigub globaliseerumise poole ja rajamisel on üleilmne mandritevaheline energiavõrgustik (Global Energy Interconnection ehk GEI), üritab Eesti võrguettevõte Elering lammutada 67 aastat tõrgeteta toimivat energiasüsteemi, mis võib seada ohtu meie riigi energiasüsteemi töökindluse, energiajulgeoleku ja energiavarustuskindluse.

Kas meil ikka on vaja rahastada uut ülikallist rajatist, mille töökindluse saavutamise eesmärk on küsitav? Võimaliku energiajulgeoleku tagamine on seeläbi vähetõenäoline ja ebakindel. Uute ühenduste rajamise aluseks saab olla vaid tungiv vajadus, et ühendus UCTE Kesk-Euroopaga on töökindlam ning sealt oleks vajaduse korral võimalik ka elektrit osta. Seda aga uus ühendus ei võimalda ja katkestuste korral võib Eesti riik jääda pimedusse.

Riigile niivõrd tähtsate strateegiliste otsuste elluviimisel peaks lõppsõna olema riigikogu alluvusega moodustatud Eesti energeetikateadlaste kogul, kelle otsuste elluviimise kinnitab riigikogu. Riik peaks energiapoliitikat kujundama ise ülikoolide toel, mitte laskma ühel võrguettevõttel lammutada hästi toimivat strateegilist süsteemi, lõhkuda ühendusi ja kujundada seeläbi suuremat konkurentsi halvavat elektri hinda. Riigijuhtimine ilma kompetentsete teadlasteta on kallis ning võib viia riigi arengu täiesti valesse suunda. Kes siis lõpuks vastutab meie riigis aruka teaduse realiseerumise või arutu mitteteaduspõhise investeerimise ja tegevuse eest?

Praegu vahendab Eesti Energia edukalt Venemaa odavat elektrit. Venemaa hoiab elektri hinna madalal, et turgutada oma majandust (nii on välja öelnud Venemaa energeetikajuhid).

Riik peaks nõudma poliitilist vastutust otsustajatelt ning suuremat erialast kompetentsust ministritelt, riigikogult, valitsuse liikmetelt, riigifirmade nõukogudelt, juhatuse liikmetelt, kaasates otsustesse teadlasi. Riigil tuleks sõna sekka öelda, mis on siis Eestile tähtis, kas kallis elekter ebastabiilse töökindlusega või kõrge töökindlusega odavam elekter.

Ehk oleks arukas hoopis osaleda mandreid ühendavas globaalse energiavõrgu projektis GEI, mille põhieesmärk on olemasolevate ja uute tuule- ja päikeseenergiaparkide ühendamine üle maailma. Projektiga on ühinenud 194 riiki, Balti riikidest puudub vaid Eesti. Nii tagame riigi energiajulgeoleku odavama elektriga. See valik elavdaks majandust ja tagaks seeläbi vajalikud investeeringud Eesti teadusesse.

Vaata seoseid nende isikute ja firmadega:
Jaga lugu:
Seotud lood
Hetkel kuum