Tehisintellektist on saanud väga kuum teema IT-maailmas ja tehisintellektist räägitakse kui uuest inimkonna päästerõngast, samas kui teema ise on suhteliselt vana, kirjutab riigikogu kantselei haldusdirektor Ahto Saks.

- Ahto Saks.
- Foto: Erik Peinar
Nii kaua, kui meie arvutid Turingi testi sooritada ei suuda, ei saa veel rääkida tehisintellektist selle otseses tähenduses – tehislik intellekt. Olen kindel, et Turingi testi läbimine ei ole enam mägede taga, kuid siiski tahame juba uskuda, et räägime tehislikust intellektist. Pigem on tegemist siiski kitsalt defineeritud ülesande täitmiseks mõeldud süsteemiga. Olgu selle intellektiga kuidas on, aga tegu on kindlasti tehnoloogiaga, mis on meil juba praegu erinevates vormides igapäevases kasutuses ning jääb meiega tõenäoliselt igavesti. Sellele tehnoloogiale saab juba praegu usaldada olulisi tegevusi, mida inimene ei pea vajalikuks ise teha, või uusi ülesandeid, millega saab arvuti paremini hakkama.
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
Kiiresti arenevast audiomaailmast püüavad eestlased kasu lõigata ning sel alal turuliidrid olla. Tehisintellektil põhineva helisisu otsingumootori loonud Eesti-USA idufirma Snackable AI kaasas investeeringuga 1,4 miljonit dollarit ehk 1,27 miljonit eurot.
Innovatsioon, kiirus ja usaldus – need on märksõnad, mis määravad, kuidas suurkorporatsioonid ja idufirmad täna omavahelist koostööd sõnastavad. Koostöö, mis veel mõni aasta tagasi tundus pelgalt eksperimenteerimise või brändi värskendamise viisina, on muutunud tõsiseks konkurentsieeliseks. „Idufirmade ja suurettevõtete koostööst on saanud kaasaegses majanduses konkurentsieelis, mitte turunduslik eksperiment,“ kinnitab SEB Balti divisjoni strateegiajuht Andra Altoa.