Tehisintellektist on saanud väga kuum teema IT-maailmas ja tehisintellektist räägitakse kui uuest inimkonna päästerõngast, samas kui teema ise on suhteliselt vana, kirjutab riigikogu kantselei haldusdirektor Ahto Saks.

- Ahto Saks.
- Foto: Erik Peinar
Nii kaua, kui meie arvutid Turingi testi sooritada ei suuda, ei saa veel rääkida tehisintellektist selle otseses tähenduses – tehislik intellekt. Olen kindel, et Turingi testi läbimine ei ole enam mägede taga, kuid siiski tahame juba uskuda, et räägime tehislikust intellektist. Pigem on tegemist siiski kitsalt defineeritud ülesande täitmiseks mõeldud süsteemiga. Olgu selle intellektiga kuidas on, aga tegu on kindlasti tehnoloogiaga, mis on meil juba praegu erinevates vormides igapäevases kasutuses ning jääb meiega tõenäoliselt igavesti. Sellele tehnoloogiale saab juba praegu usaldada olulisi tegevusi, mida inimene ei pea vajalikuks ise teha, või uusi ülesandeid, millega saab arvuti paremini hakkama.
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Artikkel jätkub pärast reklaami
Seotud lood
Kiiresti arenevast audiomaailmast püüavad eestlased kasu lõigata ning sel alal turuliidrid olla. Tehisintellektil põhineva helisisu otsingumootori loonud Eesti-USA idufirma Snackable AI kaasas investeeringuga 1,4 miljonit dollarit ehk 1,27 miljonit eurot.
Reedeni saab märkida investorite hulgas populaarse Iute Groupi uue perioodi võlakirju. Uute tagatud eelisvõlakirjade nimiväärtus on 100 eurot ja intressimäär 12% aastas. Lisaks traditsiooniliselt heale tootlusele on Iute võlakirjad olnud Tallinna börsil alati ka aktiivselt kaubeldavad, ületades vahel isegi Tallinna börsi suurima päevakäibega aktsia käivet.