Riigil tuleb põhjalikult kaaluda, milliste sammudega saaks innustada ettevõtjaid rohkem keskkonnale mõtlema, kirjutab tekstiiliettevõtte Lindström tegevjuht Kadrian Jaagund.

- Kadrian Jaagund.
- Foto: Erakogu
On tõsi, et isegi kõige väiksemate sammude tegemine rohelisema planeedi heaks võib olla ettevõtete jaoks raske ja kulukas otsus. Kindlasti on nii mõnigi inimene kogenud seda, kui palju peavalu tekitab kodus või kontoris prügi sorteerimisele üleminek. Kujutage aga ette, kui keeruline on ringmajanduse põhimõtetega tutvumine ja nende juurutamine ühele suurele tootmisettevõttele. Ettevõtte suured elektri-, vee, kütuse-, keskkonna-, tööjõu- ja muud tegevuskulud sõltuvad ju lisaks oma protsessidele tohutul määral ka tarnijatest ja teenuseosutajatest, keda võib olla väga keeruline mõjutada.
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
Eesti põllumajandus seisab olukorras, kus väetiste kasutamine väheneb juba mitmendat aastat järjest, kuid samal ajal kasvab surve saagikusele ja tootmise efektiivsusele. Põllumehed peavad toime tulema nii madalate vilja hindade, kallinenud sisendite kui ka geopoliitiliste mõjudega, mis ulatuvad otse väetiseturu südamesse.