Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Hankevaldkonnas kehtivat arusaama, et pakkumusse sattunud vigade parandamine on keelatud, tuleb muuta – seda kinnitas äsja ka riigikohus, kirjutab vandeadvokaat Diana Minumets.
Riigihanke ringkondades on levinud arvamus, et iga pisemgi viga pakkuja dokumentides peaks reeglina tooma kaasa eksinud pakkuja kõrvaldamise menetlusest. Näiteid, kus pakkuja on hankest välja arvatud mõne üldsõnalise kinnituse puudumise või lahtri märgistamata jätmise tõttu, esineb praktikas kahetsusväärselt palju.
Eesti energiasüsteem seisab teelahkmel, kus ühelt poolt on surve vähendada kasvuhoonegaaside emissioone ning teisalt tagada varustuskindlus ja konkurentsivõime rahvusvahelisel turul. Taastuvenergia areng on vältimatu samm, kuid seda saadab küsimus: kas meie sõltuvus välismaistest tehnoloogiatest ei suurene veelgi? Paneelid, inverterid ja akud vajavad materjale ning tootmisvõimsusi, mida Euroopas napib. Samas pakub taastuvenergia mitmeid strateegilisi eeliseid.