Artikkel
  • Kuula

    Alan Vaht: õliühingu pakutud aktsiisireform oleks narrus

    Alan Vaht.Foto: Raul Mee

    Eesti Õliühing teeb riigile ettepanekuid kütuseaktsiisi muutmiseks, arvestamata seejuures riiklikes arengukavades sõnastatud eesmärke ning olles kinni vanas mõtteviisis, kirjutab AS Alexela juhatuse liige Alan Vaht.

    Õliühingu ettepanek mootorikütuste aktsiisimaksu reformimiseks läbi CO2-põhise aktsiisikomponendi tõstab gaasiaktsiisi, mis pärsib tuntavalt Eesti liikumist kliimaneutraalse transpordi suunas. Kütus, mille süsinikujalajälg on ainsana kokkuleppeliselt null, on biometaan. Seoses Õliühingu ettepanekuga muuta kütuste maksustamise põhialuseid, esitas energiaettevõte Alexela oma eriarvamuse, mille edastasime jaanuari lõpus rahandus-, keskkonna- ning majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumile.
    Õliühing on kinni traditsioonilistes kütustes, panustades omapoolsetes sõnumites biokütuse kohustuse täitmisel ainuüksi imporditavatesse vedelatesse biokütustesse. Seda hoolimata Euroopa Komisjoni üleskutsest vähendada vedelkütuste impordisõltuvust ja edendada selleks kodumaiste biokütuste tootmist, mis on selgelt tulevikku vaatav ja ringmajandusse panustav suund. Siit johtuvalt näeme olukorda, kus ühing teeb ettepanekuid riigile, arvestamata seejuures riiklikes arengukavades sõnastatud eesmärke.
    Palmiõliga tupikusse
    Õliühingu ettepanek lähtub paraku kitsast vaatest, kuidas välismaiseid imporditavaid vedelkütuseid maksustada võrdsetel alustel biometaaniga. See ettepanek on aga vastuolus nii kehtiva riikliku transpordi arengukavaga kui ka 19. detsembril 2019 valitsuse kinnitatud Eesti riikliku energia- ja kliimakavaga aastani 2030 (REKK 2030), kus nähakse ette suurendada taastuvate transpordikütuste osakaalu 14 protsendini ning saavutada see eelkõige kodumaise biometaaniga, pidades silmas gaasiliste kütuste kasutamise perspektiivi Eestis.
    Õliühingu vaade ei arvesta kaugetest maadest tarnitava bioressursi transpordi jalajälge. Sellise lähenemisega ei järgita Euroopa Komisjoni seatud eesmärki eelistada kütuste kodumaist tootmist ning vähendada nii Euroopa Liidu kui ka liikmesriigi impordisõltuvust. Sisuliselt luuakse olukord, kus Malaisias või Indoneesias toodetud palmiõlist ja selle kaasproduktist PFAD (palm fatty acid distillate) toodetud biodiislikütus on maksustatud võrdselt kodumaise biometaaniga, arvestamata siinjuures bioressursi transpordi jalajäljega.
    Siinkohal meenutame 28. jaanuari Vikerraadio "Reporteritundi", kus palmiõlist toodetud biodiislikütuse müüki Eestis kinnitas keskkonnaministeeriumi esindaja Heiko Heitur. Norra, Prantsusmaa, Inglismaa, Rootsi, Itaalia, Austria, Taani, Saksamaa ja Holland on nimetanud PFADst toodetud HVOd (taastuvtoorainest, jäätmetest või jääkidest toodetud diislikütus) suure ILUC-riskiga (indirect land use change impacts of biofuels – biokütustest tingitud maakasutuse kaudsete muudatuste mõjud) ning otsustanud lõpetada soodustused PFADst toodetud HVO biodiislikütusele.
    Kõnekas on Euroopa Komisjoni eelmise aasta 13. märtsi otsus direktiivi 2018/2001 muutmise kohta, millega piiratakse palmiõli kasutamist biokütuste tootmiseks alates 2024. aastast, kusjuures täielik keeld biodiislikütuse tootmiseks palmiõlist rakendub 2030. aastal.
    Olgu Rootsi kütuseturu arengud õpetlik näide Eestile. Nimelt aitasid Rootsi riigi soodustused suurendada palmiõlist ja PFADst toodetud taastuvate kütuste osakaalu 2017. aastal transpordis 38,6%ni. Kui 2016. aastal oli PFAD osakaal Rootsis müüdud biodiislikütusest 23%, siis aasta hiljem oli PFAD osakaal kasvanud juba 39 protsendini, mis koos palmiõli 5protsendilise osakaaluga andis summaarseks osakaaluks 44%.
    2018. aastal kasvas vastav näitaja aga juba koguni 49%ni. Rootsi Energiaagentuur märgib oma 2018. aasta raportis palmiõli ja PFAD peamiste allikatena Indoneesiat ja Malaisiat (raporti lk 32), kusjuures Rootsi osakaal globaalsest palmiõli ja PFAD tarbimisest moodustas 5%. Muude riikide 34protsendilise osakaalu hulgas märgitakse ka Eestit.
    Ülaltoodud näidetele mõeldes tundub Õliühingu vaade võimalikust aktsiisimaksusüsteemist narr.
    Panustame biometaani
    Kliimaneutraalse transpordi saavutamiseks tuleb minna üle puhtamatele kütustele ning Alexela on võtnud selles küsimuses rolli olla teerajaja Eestis, olles aastast 2012 gaasiliste kütuste taristu eestvedaja ning panustades möödunud aastast aina enam ka elektri tankimistaristu edendamisse. Energiaettevõttena on meie sõnum arvestada kütuste maksustamisel juba riiklikes kavades sätestatud eesmärke, mitte takerduda pelgalt traditsioonilistesse kütustesse.
    Selge on, et biometaan ja jäätmete ringmajandus on lahendus transpordisektoris ja majanduses laiemalt. Seega teeme biometaani panustades teene keskkonnale. Biometaan on keskkonnasõbralikum ja pikas perspektiivis stabiilsema hinnaga kui importkütused ning selle kasutamine aitab vähendada saasteainete emissiooni transpordisektoris ja samuti parandada Eesti energiajulgeolekut.
  • Hetkel kuum
Seotud lood

Argo Alaniit: saagu „Welcome to Estoniast“ riiki tutvustav hotell
Käin välja idee ehitada kahe-kolme maailma suurima lennujaama lähedusse Eestit iseloomustav ja tutvustav butiikhotell kuni 200 numbritoaga, kirjutab Argo Alaniit arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis.
Käin välja idee ehitada kahe-kolme maailma suurima lennujaama lähedusse Eestit iseloomustav ja tutvustav butiikhotell kuni 200 numbritoaga, kirjutab Argo Alaniit arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis.
Tururiskid tõusevad: Lähis-Ida kriis eskaleerub, inflatsioon ja majandustulemused survestavad Wall Streeti
Kõik üksteist S&P 500’sse kuuluvat sektorit lõpetasid reede kahjumis. Aktsiaturud takerdusid peale raportit potentsiaalsest Iraani rünnakust Iisraeli vastu.
Kõik üksteist S&P 500’sse kuuluvat sektorit lõpetasid reede kahjumis. Aktsiaturud takerdusid peale raportit potentsiaalsest Iraani rünnakust Iisraeli vastu.
Articles republished from the Financial Times
Reaalajas börsiinfo
Graafikud: võrdle, kuidas sinu maakonnas ärid hakkama saavad
Kogu Eesti tundis 2023. aastal, kuidas majanduslikult keeruline aeg tegi oma töö. Ettevõtete koondamiste ja pankrottide tagajärjel vähenes töökohtade arv ja suurenes töötute hulk. Kuigi palgakasv jätkus, oli see hulga väiksem kui aasta varem. Vaatluse alla võtsime sel korral kaks maakonda, mis jäävad Harjumaalt ja Tallinnast vaadates Eesti teise otsa: Valgamaa ja Võrumaa. Need naabermaakonnad külgnevad Läti­ piiriga, mis võiks anda vähemalt geograafilise eelise ekspordiks.
Kogu Eesti tundis 2023. aastal, kuidas majanduslikult keeruline aeg tegi oma töö. Ettevõtete koondamiste ja pankrottide tagajärjel vähenes töökohtade arv ja suurenes töötute hulk. Kuigi palgakasv jätkus, oli see hulga väiksem kui aasta varem. Vaatluse alla võtsime sel korral kaks maakonda, mis jäävad Harjumaalt ja Tallinnast vaadates Eesti teise otsa: Valgamaa ja Võrumaa. Need naabermaakonnad külgnevad Läti­ piiriga, mis võiks anda vähemalt geograafilise eelise ekspordiks.
Gasellid
Kiiresti kasvavate firmade liikumist toetavad:
Gaselli KongressAJ TootedFinora BankGBC Team | Salesforce
Metallitööstus sunnib end raskel ajal vastu võtma iga töö
Ekspordile suunatud Viljandimaa metallitööstusettevõte Metest tunnetab praegu kõige raskemat aega. See tähendab, et enam ei saa valida tehtavat tööd, vaid vastu tuleb võtta kõik pakutav.Kuigi praegu valitseb majanduslikult keeruline aeg, kavatseb Metest Steel siiski kindlalt laieneda.
Ekspordile suunatud Viljandimaa metallitööstusettevõte Metest tunnetab praegu kõige raskemat aega. See tähendab, et enam ei saa valida tehtavat tööd, vaid vastu tuleb võtta kõik pakutav.Kuigi praegu valitseb majanduslikult keeruline aeg, kavatseb Metest Steel siiski kindlalt laieneda.
Üks Eesti parimaid juhte otsib töötajate palkamisel vau-tunnet
Inimeste palkamisel organisatsiooni mängib rolli tunne, kui pärast vestlust on vau-tunne, siis on hästi, ütles OIXIO Grupi juhatuse esimees Ivo Suursoo.
Inimeste palkamisel organisatsiooni mängib rolli tunne, kui pärast vestlust on vau-tunne, siis on hästi, ütles OIXIO Grupi juhatuse esimees Ivo Suursoo.
Kas rohepööre tähendab eurokommunismi? Või on see lihtsalt üks utoopia?
Küsimusele, kas rohepööre tähendab seda, et oleme sunnitud hakkama ehitama eurokommunismi, vastab Erik Moora, et kahetsusväärselt on keskkonnateemad, mis muidu vabades ühiskondades ei ole vaidlusobjekt, ära ideologiseeritud, nii et praegu näeme, kuidas poliitilised vastased vaidlevad mitte sisu üle, vaid selle üle, miks midagi teha ei saa. Samas on ilmne, et kuna inimtegevus ületab planeedi talumisvõime piire mitmekordselt, pole samamoodi jätkamine võimalik.
Küsimusele, kas rohepööre tähendab seda, et oleme sunnitud hakkama ehitama eurokommunismi, vastab Erik Moora, et kahetsusväärselt on keskkonnateemad, mis muidu vabades ühiskondades ei ole vaidlusobjekt, ära ideologiseeritud, nii et praegu näeme, kuidas poliitilised vastased vaidlevad mitte sisu üle, vaid selle üle, miks midagi teha ei saa. Samas on ilmne, et kuna inimtegevus ületab planeedi talumisvõime piire mitmekordselt, pole samamoodi jätkamine võimalik.
Volkswagen Golf 50: kuidas Põrnika järeltulijast kujunes hea auto mõõdupuu
Märtsi lõpus möödus pool sajandit päevast, mil algas Volkswagen Golfi tootmine. Ikoonilise Põrnika järeltulijast sai ettevõtte jaoks veelgi olulisem mudel.
Märtsi lõpus möödus pool sajandit päevast, mil algas Volkswagen Golfi tootmine. Ikoonilise Põrnika järeltulijast sai ettevõtte jaoks veelgi olulisem mudel.
Riisalo tahab töötutoetust kärpida Maksutõus soolas
Majandusminister Tiit Riisalo plaanide järgi saaks riigieelarvest kokku hoida 60 miljonit eurot, kui töötutoetuste maksmine uue reformiga katta töötukassa kogutavate kindlustusmaksetega.
Majandusminister Tiit Riisalo plaanide järgi saaks riigieelarvest kokku hoida 60 miljonit eurot, kui töötutoetuste maksmine uue reformiga katta töötukassa kogutavate kindlustusmaksetega.
Armin Karu avas taas rahakotirauad: maksuamet sai kätte viimased miljonid
Suures maksuskeemis peamist rolli mänginud ärimees Armin Karu maksis riigile ära viimase osa summast, millest riik oleks varem napilt ilma jäänud.
Suures maksuskeemis peamist rolli mänginud ärimees Armin Karu maksis riigile ära viimase osa summast, millest riik oleks varem napilt ilma jäänud.