Artikkel
  • Ants Nõmper: juristide ummikusse jõudnud õpetamise päästaks osaliselt tasuline kõrgharidus

    Ellex Raidla juhtivpartner Ants NõmperFoto: ERIK PROZES, Raul Mee

    IT, juura ja majanduse erialadel võiks osa kulusid jääda tudengi kanda ning õppetasust saadav täiendav tulu suunata õppejõudude palkade tõstmiseks, kirjutab advokaadibüroo Ellex Raidla juhtivpartner ning Tartu Ülikooli nõukogu liige ja õppejõud Ants Nõmper.

    Eelmisel reedel toimus esinduslik konverents, kus arutati juuraõppe reformi. Ajendiks oli riigikohtu eestvedamisel tehtud analüüüs, kus tõdeti, et juristide õpetamine on jõudnud ummikseisu.
    Saatsin konverentsile koos Soraineni ja Cobalti juhtivpartneritega toetusavalduse, sest reforme on vaja. Eelkõige on vaja tagasi pöörata tasuta kõrghariduse eksperiment ning luua selge karjäärimudel tippjuristiks saada tahtjatele.
    Normaalset palka ei suudeta maksta
    Ka akadeemilises maailmas on vaja maksta konkurentsivõimelist palka, et õppejõud oleksid esmajoones seotud õppe- ja teadustööga. Ülikoolidel on autonoomia, mis tähendab, et õppejõudude palkadele ei ole piire ette seatud, samas on ülikoolil kohustus kohelda õppejõude võrdselt. Raske oleks leida argumenti, väärtustamaks juuraprofessori tööd kõrgema palgaga kui geograafiaprofessori oma.
    Tartu Ülikooli ühtne palgajuhend ütleb, et doktorikraadita õppejõud saab minimaalselt 1400 eurot palka – see on vähem kui mittejuristist assistendi palk minu büroos. Täiskohaga professori palgamiinimum on vähem kui pool ringkonnakohtuniku palgast ning jääb alla abiprokuröri palgale!
    Kuna ülikool ei suuda õppejõududele maksta normaalset palka, ongi praeguseks ajaks lõviosa õigusteaduskonnas õpetavatest inimestest ainult „külalisesinejad“ ehk need, kelle põhitöökoht on mujal. Võiks ju küsida: mis siis selles halba on, kui praktikud õpetavad? Akadeemilise õppe täiendamine praktikumidega on tõesti igati positiivne, kuid akadeemilist õigusõpet ei saa asendada pelgalt normi rakendamise praktikumiga.
    Üks lahendus oleks riigilt raha juurde küsida. Samas ei ole kärbete tegemise ajal realistlik, et poliitikud leiavad võimalust juuraharidust rahaliselt toetada. Teine võimalus oleks nimetada õigusteadus üheks rahvusteaduseks, millega kaasneks riigile automaatselt rahastamise kohustus. See tuleks aga jällegi millegi arvelt, antud juhul siis ilmselt teiste rahvusteaduste arvelt.
    Kõige mõistlikumaks lahenduseks on osaliselt tasuline kõrgharidus. Osaline selles mõttes, et tasu võiks küsida ainult osal erialadel – näiteks IT, juura ja majandus, sest neis valdkondades on investeeringut palju lihtsam tagasi teenida, võrreldes näiteks filoloogiaga – ning ainult osa kulude katteks, et vältida rahaliselt vähekindlustatud tudengite kõrvale jäämist.

    Miks on tabu küsida tasu kõrghariduse eest, mis on ju parim investeering tulevikku?

    Ants Nõmper
    Õppetasust saadav täiendav tulu tuleb suunata just õppejõudude palkade tõstmiseks. Kui Tartu Ülikool suudab pakkuda juuraõppejõule konkurentsivõimelist palka, siis ei liigu enamus ajupotentsiaali praktikasse, vaid jääb piisavalt ka akadeemilise karjääri juurde.
    Peame ju igati mõistlikuks, et „tasuta teenused“ ei ole täiesti tasuta – maksame oma osa arsti juures, tasuta ühistransport on kättesaadav ainult sissekirjutuse alusel ning ka lasteaiakoha eest peavad vanemad maksma. Miks siis on tabu küsida tasu kõrghariduse eest, mis on ju parim investeering tulevikku?
    Palju tudengeid, kuid vähe tippjuriste
    Üks murekoht on see, et kuigi juura õppijaid on palju, ei vasta suur osa neist tööturu nõudmistele. Esiteks võib juristiks ennast nimetada juba bakalaureuseõppe läbinu. Tegelikus elus ei saa selline inimene ebapiisavate erialaste teadmiste tõttu iseseisvalt juristina tööturul hakkama.
    Teine probleem on, et ainult Tartu Ülikooli magistrikraad võimaldab praktikas tippjuristi karjääri ehk tegutsemist klassikalistel juuraelukutsetel. See ei tähenda, et teisi ülikoole pole vaja, vaid seda, et nende ülikoolide õiguse õppekava lõpetajad ei ole reeglina Eestis tööturul atraktiivsed. 2019. aasta algusest on saanud advokaadiks 4 Tallinna Ülikooli, 3 TalTechi ja 87 Tartu Ülikooli lõpetanut.
    Kolmandaks tuleb arvestada, et osad sessioonõppes (mitte igapäevaselt, vaid töö kõrvalt õppides) õppivad tudengid ei olegi peamiseks eesmärgiks seadnud juristina töötamise, vaid õpivad õigust oma silmaringi laiendamiseks. Seetõttu võibki tunduda, et juristide kvaliteet on langenud.

    Kuna riik ei ole suutnud kinni pidada hariduse rahastamise lubadustest, mis anti tasuta kõrgharidusele üleminekul, siis oleks aumehelik lubada ülikoolidel osaliselt oma töö eest tudengitelt tasu küsida.

    Ants Nõmper
    Võimalikuks lahenduseks on ühtse juristieksami juurutamine pärast magistriõpingute lõppu. Selle edukas sooritamine avaks võimaluse juriidilist kõrgkvalifikatsiooni nõudval erialal töötamiseks. Praegune olukord, kus advokaadid, kohtunikud, notarid ja prokurörid ise täismahus oma kutsealale pürgijatele eksameid korraldavad, ei ole mõistlik ei eksamineerijate ega eksamineeritavate vaates.
    Ühtse juristieksami edukas sooritamine annaks ka vastuse küsimusele, kes on ja kes ei ole Eestis jurist ning kes võib näiteks kohtus esindada. Ettevõtte juristidele juristieksami sooritamist ei pea kohustuseks tegema, sest ettevõtjate vajadused võivad olla väga erinevad.
    Ära ei pea kaotama ka võimalust elukestva õppe raamides juurat õppida, kuid juristiks saaks ennast nimetada ainult juristieksami sooritanu. Sõltumata ülikoolist, kus ta õppis.
    Osaliselt tasuline kõrgharidus ja ühtne juristieksam ei ole kumbki originaalsed ideed. Kuna riik ei ole suutnud kinni pidada hariduse rahastamise lubadustest, mis anti tasuta kõrgharidusele üleminekul, siis oleks aumehelik lubada ülikoolidel osaliselt oma töö eest tudengitelt tasu küsida. Usun, et maksev tudeng on ka nõudlikum ja saadava hariduse kvaliteet paraneb. Ühtne juristieksam oleks omakorda kvaliteedikontrolliks õigusõppele ning peaks maandama kahtlused teemal, kas konkurentsi puudumine õigusõppes viib kvaliteedi langusele. Ja lõpetuseks – kumbki lahendustest ei eelda riigieelarvest lisaraha, vaid ainult regulatsioonide muutmist.
  • Hetkel kuum
Jaeinvestoreid tuleb üha tõsisemalt võtta
Oma Tallinna börsi rahapaigutustega miinuses istuv värske investor teeb teene mitte ainult iseendale, vaid temasugustele jaeinvestoritele laiemalt, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Oma Tallinna börsi rahapaigutustega miinuses istuv värske investor teeb teene mitte ainult iseendale, vaid temasugustele jaeinvestoritele laiemalt, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Apple andis investoritele külma duši Suurim langus kuue aasta jooksul
Apple teatas suurimast tulude langusest enam kui kuue aasta jooksul ja süüdistas selles tarneprobleeme.
Apple teatas suurimast tulude langusest enam kui kuue aasta jooksul ja süüdistas selles tarneprobleeme.
Investor, kelle juures käivad rahahädas inimesed nõu küsimas
Jekaterina Tindi lugu investoriks saamisel algas aastal 2010, kui ema kinkis talle raamatu “Rikas isa, vaene isa”. Seda lugedes tabas tulevast investorit teadmine, et inimesel on võimalik ka niimoodi raha teenida, et tegelikult raha teenib ennast ise.
Jekaterina Tindi lugu investoriks saamisel algas aastal 2010, kui ema kinkis talle raamatu “Rikas isa, vaene isa”. Seda lugedes tabas tulevast investorit teadmine, et inimesel on võimalik ka niimoodi raha teenida, et tegelikult raha teenib ennast ise.
Reaalajas börsiinfo
Lillemüüja laseb pikalt tegutsenud äri pankrotti: pole enam mõtet
Varem Viru lilleturul kioskit pidanud lillede jaemüügiga tegelev Kaeralill koondas töötajad ja läheb pankrotti.
Varem Viru lilleturul kioskit pidanud lillede jaemüügiga tegelev Kaeralill koondas töötajad ja läheb pankrotti.
Boroditš võitis Tallinnalt 90 000 eurot
Endine poliitik ja Tallinna Linnatranspordi juhatuse liige võitis kohtuvaidluses ettevõttega hagi, mille eest määrati talle 90 000 euro suurune hüvitis ühes viivistega.
Endine poliitik ja Tallinna Linnatranspordi juhatuse liige võitis kohtuvaidluses ettevõttega hagi, mille eest määrati talle 90 000 euro suurune hüvitis ühes viivistega.
Sõda pühkis kolmandiku Ukraina majandusest
Ukraina majandus vähenes eelmisel aastal ligikaudu 30 protsenti, võttis Soome Panga arenevate majanduste uurimiskeskus Bofit kokku Ukraina ametiasutuste esialgsed andmed.
Ukraina majandus vähenes eelmisel aastal ligikaudu 30 protsenti, võttis Soome Panga arenevate majanduste uurimiskeskus Bofit kokku Ukraina ametiasutuste esialgsed andmed.
Nädala lood. Kinnisvaramadin Tallinna kesklinnas, vaesuvad vallad ning meditsiinifirma välkpankrot
Äripäeva tellijaid kõnetasid sel nädalal enim lood Venemaa ärimeestest, kes võitlevad Tallinnas kinnisvaraarenduse pärast, ja lugu üleöö pankrotti läinud meditsiinifirmast.
Äripäeva tellijaid kõnetasid sel nädalal enim lood Venemaa ärimeestest, kes võitlevad Tallinnas kinnisvaraarenduse pärast, ja lugu üleöö pankrotti läinud meditsiinifirmast.

Olulisemad uudised

Elva vallajuhid pääsesid kriminaalkahtlustusest Summad olid liiga väikesed
Elvas iseendaga seotud spordiklubidele toetust määranud linnaisade tegevuses kuritegu ei leitud, sest summad olid väikesed ja nende otsuste mõju toetuste andmisele jäi napiks. Politsei uurib nüüd asja väärteomenetluses.
Elvas iseendaga seotud spordiklubidele toetust määranud linnaisade tegevuses kuritegu ei leitud, sest summad olid väikesed ja nende otsuste mõju toetuste andmisele jäi napiks. Politsei uurib nüüd asja väärteomenetluses.

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.