• Ants Nõmper: juristide ummikusse jõudnud õpetamise päästaks osaliselt tasuline kõrgharidus

    Ellex Raidla juhtivpartner Ants NõmperFoto: ERIK PROZES, Raul Mee

    IT, juura ja majanduse erialadel võiks osa kulusid jääda tudengi kanda ning õppetasust saadav täiendav tulu suunata õppejõudude palkade tõstmiseks, kirjutab advokaadibüroo Ellex Raidla juhtivpartner ning Tartu Ülikooli nõukogu liige ja õppejõud Ants Nõmper.

    Eelmisel reedel toimus esinduslik konverents, kus arutati juuraõppe reformi. Ajendiks oli riigikohtu eestvedamisel tehtud analüüüs, kus tõdeti, et juristide õpetamine on jõudnud ummikseisu.
    Saatsin konverentsile koos Soraineni ja Cobalti juhtivpartneritega toetusavalduse, sest reforme on vaja. Eelkõige on vaja tagasi pöörata tasuta kõrghariduse eksperiment ning luua selge karjäärimudel tippjuristiks saada tahtjatele.
    Normaalset palka ei suudeta maksta
    Ka akadeemilises maailmas on vaja maksta konkurentsivõimelist palka, et õppejõud oleksid esmajoones seotud õppe- ja teadustööga. Ülikoolidel on autonoomia, mis tähendab, et õppejõudude palkadele ei ole piire ette seatud, samas on ülikoolil kohustus kohelda õppejõude võrdselt. Raske oleks leida argumenti, väärtustamaks juuraprofessori tööd kõrgema palgaga kui geograafiaprofessori oma.
    Tartu Ülikooli ühtne palgajuhend ütleb, et doktorikraadita õppejõud saab minimaalselt 1400 eurot palka – see on vähem kui mittejuristist assistendi palk minu büroos. Täiskohaga professori palgamiinimum on vähem kui pool ringkonnakohtuniku palgast ning jääb alla abiprokuröri palgale!
    Kuna ülikool ei suuda õppejõududele maksta normaalset palka, ongi praeguseks ajaks lõviosa õigusteaduskonnas õpetavatest inimestest ainult „külalisesinejad“ ehk need, kelle põhitöökoht on mujal. Võiks ju küsida: mis siis selles halba on, kui praktikud õpetavad? Akadeemilise õppe täiendamine praktikumidega on tõesti igati positiivne, kuid akadeemilist õigusõpet ei saa asendada pelgalt normi rakendamise praktikumiga.
    Üks lahendus oleks riigilt raha juurde küsida. Samas ei ole kärbete tegemise ajal realistlik, et poliitikud leiavad võimalust juuraharidust rahaliselt toetada. Teine võimalus oleks nimetada õigusteadus üheks rahvusteaduseks, millega kaasneks riigile automaatselt rahastamise kohustus. See tuleks aga jällegi millegi arvelt, antud juhul siis ilmselt teiste rahvusteaduste arvelt.
    Kõige mõistlikumaks lahenduseks on osaliselt tasuline kõrgharidus. Osaline selles mõttes, et tasu võiks küsida ainult osal erialadel – näiteks IT, juura ja majandus, sest neis valdkondades on investeeringut palju lihtsam tagasi teenida, võrreldes näiteks filoloogiaga – ning ainult osa kulude katteks, et vältida rahaliselt vähekindlustatud tudengite kõrvale jäämist.

    Miks on tabu küsida tasu kõrghariduse eest, mis on ju parim investeering tulevikku?

    Ants Nõmper
    Õppetasust saadav täiendav tulu tuleb suunata just õppejõudude palkade tõstmiseks. Kui Tartu Ülikool suudab pakkuda juuraõppejõule konkurentsivõimelist palka, siis ei liigu enamus ajupotentsiaali praktikasse, vaid jääb piisavalt ka akadeemilise karjääri juurde.
    Peame ju igati mõistlikuks, et „tasuta teenused“ ei ole täiesti tasuta – maksame oma osa arsti juures, tasuta ühistransport on kättesaadav ainult sissekirjutuse alusel ning ka lasteaiakoha eest peavad vanemad maksma. Miks siis on tabu küsida tasu kõrghariduse eest, mis on ju parim investeering tulevikku?
    Palju tudengeid, kuid vähe tippjuriste
    Üks murekoht on see, et kuigi juura õppijaid on palju, ei vasta suur osa neist tööturu nõudmistele. Esiteks võib juristiks ennast nimetada juba bakalaureuseõppe läbinu. Tegelikus elus ei saa selline inimene ebapiisavate erialaste teadmiste tõttu iseseisvalt juristina tööturul hakkama.
    Teine probleem on, et ainult Tartu Ülikooli magistrikraad võimaldab praktikas tippjuristi karjääri ehk tegutsemist klassikalistel juuraelukutsetel. See ei tähenda, et teisi ülikoole pole vaja, vaid seda, et nende ülikoolide õiguse õppekava lõpetajad ei ole reeglina Eestis tööturul atraktiivsed. 2019. aasta algusest on saanud advokaadiks 4 Tallinna Ülikooli, 3 TalTechi ja 87 Tartu Ülikooli lõpetanut.
    Kolmandaks tuleb arvestada, et osad sessioonõppes (mitte igapäevaselt, vaid töö kõrvalt õppides) õppivad tudengid ei olegi peamiseks eesmärgiks seadnud juristina töötamise, vaid õpivad õigust oma silmaringi laiendamiseks. Seetõttu võibki tunduda, et juristide kvaliteet on langenud.

    Kuna riik ei ole suutnud kinni pidada hariduse rahastamise lubadustest, mis anti tasuta kõrgharidusele üleminekul, siis oleks aumehelik lubada ülikoolidel osaliselt oma töö eest tudengitelt tasu küsida.

    Ants Nõmper
    Võimalikuks lahenduseks on ühtse juristieksami juurutamine pärast magistriõpingute lõppu. Selle edukas sooritamine avaks võimaluse juriidilist kõrgkvalifikatsiooni nõudval erialal töötamiseks. Praegune olukord, kus advokaadid, kohtunikud, notarid ja prokurörid ise täismahus oma kutsealale pürgijatele eksameid korraldavad, ei ole mõistlik ei eksamineerijate ega eksamineeritavate vaates.
    Ühtse juristieksami edukas sooritamine annaks ka vastuse küsimusele, kes on ja kes ei ole Eestis jurist ning kes võib näiteks kohtus esindada. Ettevõtte juristidele juristieksami sooritamist ei pea kohustuseks tegema, sest ettevõtjate vajadused võivad olla väga erinevad.
    Ära ei pea kaotama ka võimalust elukestva õppe raamides juurat õppida, kuid juristiks saaks ennast nimetada ainult juristieksami sooritanu. Sõltumata ülikoolist, kus ta õppis.
    Osaliselt tasuline kõrgharidus ja ühtne juristieksam ei ole kumbki originaalsed ideed. Kuna riik ei ole suutnud kinni pidada hariduse rahastamise lubadustest, mis anti tasuta kõrgharidusele üleminekul, siis oleks aumehelik lubada ülikoolidel osaliselt oma töö eest tudengitelt tasu küsida. Usun, et maksev tudeng on ka nõudlikum ja saadava hariduse kvaliteet paraneb. Ühtne juristieksam oleks omakorda kvaliteedikontrolliks õigusõppele ning peaks maandama kahtlused teemal, kas konkurentsi puudumine õigusõppes viib kvaliteedi langusele. Ja lõpetuseks – kumbki lahendustest ei eelda riigieelarvest lisaraha, vaid ainult regulatsioonide muutmist.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Avatus ja liberaalsus teenib Eesti huve ka Euroopa kaksikpöördes
Euroopa Liit peab selgitama, kuidas tasakaalustada vabakaubandusest saadavat kasu tugevneva sooviga kestlikuma ja õiglasema arengu järele, kirjutab välisministeeriumi kaubanduspoliitika ja majandusorganisatsioonide büroo lauaülem Karl-Gerhard Lille.
Euroopa Liit peab selgitama, kuidas tasakaalustada vabakaubandusest saadavat kasu tugevneva sooviga kestlikuma ja õiglasema arengu järele, kirjutab välisministeeriumi kaubanduspoliitika ja majandusorganisatsioonide büroo lauaülem Karl-Gerhard Lille.
USA aktsiaturud langesid enne suurfirmade tulemusi
Suurte tehnoloogiafirmade tulemusi oodanud USA börsid sulgusid miinuses, lõpetades nii viiepäevase ralli.
Suurte tehnoloogiafirmade tulemusi oodanud USA börsid sulgusid miinuses, lõpetades nii viiepäevase ralli.
Lahkuv juht: Ragn-Sells saab endale ägeda uue juhi
Ragn-Sellsist lahkuv juht Rain Vääna kiidab mantlipärijat Kai Realot ja valmistub talle tööd üle andma, enne kui ise uusi väljakutseid otsima asub.
Ragn-Sellsist lahkuv juht Rain Vääna kiidab mantlipärijat Kai Realot ja valmistub talle tööd üle andma, enne kui ise uusi väljakutseid otsima asub.
Koroonaviiruse Delta tüvi saadab vaktsineerituid haiglasse
Koroonaviiruse Delta variandiga satub haiglasse omajagu vaktsineeritud inimesi, selgub kümne juhtiva koroonaeksperdi intervjuust, kes tõdevad, et vaktsiinide peamine eesmärk oli algusest peale ära hoida just rasket põdemist ja surma.
Koroonaviiruse Delta variandiga satub haiglasse omajagu vaktsineeritud inimesi, selgub kümne juhtiva koroonaeksperdi intervjuust, kes tõdevad, et vaktsiinide peamine eesmärk oli algusest peale ära hoida just rasket põdemist ja surma.