Riigiabi on saanud koroonapandeemias uue mõõtme – kõik tahavad kas riigiabi anda, seda saada või muretsevad, et nende konkurent saab riigiabi ebaõiglaselt palju. Euroopa Parlamendi riigiabi aruande valguses arutleb advokaadibüroo TGS Baltic riigiabi- ja konkurentsiõigusele spetsialiseerunud vandeadvokaat Triinu Järviste selle üle, ega Eesti selles raha jagamise virvarris ei unusta ära riigiabi jagamise algset eesmärki.
Alates Estonian Airi saagast on riigiabi nii ettevõtjate kui ka riigiorganite seas veidi hirmu tekitav termin. Nimelt ei pruugi riigiabi endast kujutada üksnes rahapatakat kätte, vaid ka mistahes muud kaudset meedet, mis annab mõnele ettevõtjale võrreldes konkurentidega mingi valikulise majandusliku eelise. Seepärast kahtlustatakse, kas mingid riigi tegevused konkurentide suhtes – näiteks laenude jagamine soodustingimustel, aktsiakapitali sissemaksed või kinnistute võõrandamine või kasutusele andmine – on ikka JOKK või on tegu varjatud riigiabiga. Riigiasutused ja -ettevõtjad aga soovivad kindlad olla, et nende tegevus täidab kõiki Euroopa Liidu riigiabi reegleid.
Minu Äripäeva kasutamiseks logi sisse või loo konto.