• OMX Baltic0,11%318,69
  • OMX Riga0,26%883,49
  • OMX Tallinn0,07%2 126,45
  • OMX Vilnius0,52%1 459,59
  • S&P 500−0,3%7 342,94
  • DOW 30−0,49%49 668,36
  • Nasdaq −0,11%25 810,59
  • FTSE 100−1,55%10 276,95
  • Nikkei 2255,58%62 833,84
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,85
  • GBP/EUR0,00%1,16
  • EUR/RUB0,00%87,77
  • OMX Baltic0,11%318,69
  • OMX Riga0,26%883,49
  • OMX Tallinn0,07%2 126,45
  • OMX Vilnius0,52%1 459,59
  • S&P 500−0,3%7 342,94
  • DOW 30−0,49%49 668,36
  • Nasdaq −0,11%25 810,59
  • FTSE 100−1,55%10 276,95
  • Nikkei 2255,58%62 833,84
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,85
  • GBP/EUR0,00%1,16
  • EUR/RUB0,00%87,77

Mihkel Kangur: praegune põllumajandus on näide sellest, miks vajame rohepööret

Aineringete katkemine meie praeguse põlluharimise juures on üheks põhjuseks, miks peame rääkima rohepöördest. Inimtegevuse tagajärjel on mullaviljakus praeguseks hävinud ligikaudu pooltel põllumajanduseks sobivatel aladel, kirjutab Tallinna Ülikooli ökoloogia vanemteadur ja jätkusuutliku arengu dotsent Mihkel Kangur Äripäeva maakonnaveebis Lääne-Virumaa Uudised.
"Kaasaegne põllumajandus on suuresti üles ehitatud mineraalväetiste kasutamisele. Mineraalväetised on pakkunud sajandi jooksul meile illusiooni reguleeritavast põllumajandusest. Tegelikult on selliste väetiste kasutamine aeglaselt, kuid järjepidevalt hävitanud mulla elustikku," kirjutab Tallinna Ülikooli ökoloogia vanemteadur Mihkel Kangur.
  • "Kaasaegne põllumajandus on suuresti üles ehitatud mineraalväetiste kasutamisele. Mineraalväetised on pakkunud sajandi jooksul meile illusiooni reguleeritavast põllumajandusest. Tegelikult on selliste väetiste kasutamine aeglaselt, kuid järjepidevalt hävitanud mulla elustikku," kirjutab Tallinna Ülikooli ökoloogia vanemteadur Mihkel Kangur.
  • Foto: Erakogu
See pole päris üheselt selge, miks peavad ained üldse ringlema. See on üks looduse reeglitest, mis tekkis nagu teisedki keemia ja füüsika reeglitest siis, kui universumi alguses käis suur pauk. Kui ained ei ringleks pidevalt erinevate vormide vahel, ei saaks ka Maal olla elu.

Seotud lood

Arvamused
  • 07.07.23, 14:10
Mart Erik: rahajõed ja pudrumäed meie metsades
Kas metsas suurt midagi tehes jõuab ikka tõotatud maale, kus Brüsselist voolavad rahajõed ja Suure Munamäe asemel on pudrumägi, küsib metsakasvataja Mart Erik.
  • ST
Sisuturundus
  • 29.04.26, 14:16
Miks vaatavad Eesti ja Leedu investorid Läti kinnisvaraturu poole?
Möödunud aastal registreeris Läti oma seni suurima aastase välisinvesteeringute mahu, kaasates üle miljardi euro. Läti Investeerimis- ja Arenguagentuuri andmetel asus 31 suuremast investeerimisprojektist 20 Riias. Möödunud aastal ületasid Leedu investeeringud Eesti omi 40 korda.

Hetkel kuum

Podcastid

Tagasi Äripäeva esilehele