Analüüs: kasum pole ettevõtja ahnus, vaid hädavajalik, et konkurentsis püsida
Ettevõtetele on ette heidetud erakordselt suuri kasumeid ja on ka arvatud, et seda raha tuleks ühiskonnaga rohkem jagada, ent järelduste tegemiseks peaks vaatama suuremat pilti, kirjutab Swedbanki peaökonomist Tõnu Mertsina.
Koos inflatsiooni kiirenemisega sai hoogu ka ettevõtete käibe ja kasumi suurenemine. Ettevõtted suunasid tugevama nõudluse juures eelmisel kahel aastal oma kõrgemad tootmissisendite kulud teistele ettevõtetele ja lõpptarbijatele. Müügihindu tõsteti kiiresti, kuna ootused tootmissisendite kallinemiseks tõusid ja ebakindlus tootmissisendite kättesaadavuse halvenemiseks oli suur.
Ettevõtja küsib oma toodete ja teenuste eest sellist hinda, mida tarbijad on valmis maksma, mitte seda, mida valitsus ette kirjutab - valitsuse ülesanne on hoida turg vaba, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Keskpangad kardavad, et hinnatõusu õhutab kasumivõtt
Nii peaminister Kaja Kallas kui keskpangad meil ja mujal kardavad, et palgasurve asemel õhutab hinnatõusu ettevõtjate usin kasumivõtt. Ettevõtjate sõnul on olukord liigkasu võtmisest kaugel - mõni pole kasumissegi jõudnud.
Mitme ettevõtjaga rääkides kuulis Äripäeva ajakirjanik Kristjan Kurg, et vastupidiselt peaminister Kaja Kallase soovitule ei saa nii kergelt hindu langetada, ent ajakirjanik lisas, et valitsusjuhi jutus on ikkagi iva.
Möödunud aastal registreeris Läti oma seni suurima aastase välisinvesteeringute mahu, kaasates üle miljardi euro. Läti Investeerimis- ja Arenguagentuuri andmetel asus 31 suuremast investeerimisprojektist 20 Riias. Möödunud aastal ületasid Leedu investeeringud Eesti omi 40 korda.