Artikkel
  • Kuula

    Tarmo Tanilas: teeme Narvast Eesti kaitsetööstuse Meka

    Narva linnus.Foto: Liis Treimann

    Muutes Narva eestimeelseks linnaks ning kujundades ta kaitsetööstuse Mekaks lisanduvad piirkonda töökohad ka teistest sektoritest, kirjutab Tarmo Tanilas arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis.

    Kui Kaja koos nõunikega tagasi Tallinnasse jõudis, oli intervjuu The Timesile juba antud. Sõnum oli lihtne – NATO riikidel on aega kolm kuni viis aastat, et valmistuda võimalikuks sõjaliseks konfliktiks Venemaaga.
    Meediale maalitud pilt Balti riikidest kui kõige haavatumatest on poliitiliselt mõistetav, kuid majanduslikult ning moraalselt vastutustundetu. Mõnikord on parem vaikida ja näida rumalana kui avada suu ja hajutada kõik kahtlused (Mark Twain).
    Hirm on nagu nakkushaigus, mis muudab ühiskonna ja inimese teovõimetuks. Hirmul on suured silmad, aga nende ilusate silmade all on vaikiv suu, mis halvatuna ei suuda pakkuda ratsionaalseid lahendusi. Ebaõnnestunud sõnavõtuga hirmu külvamine kahjustab Eestit enam kui kõrged intressid ja majanduslangus.
    Ärevus ja lootusetus ei lase teha tulevikuplaane, teevad kapitali hinna kallimaks ning panevad inimesed mõtlema välismaale kolimisele. Milleks sünnitada oma lapsed siia, kus varsti raketid lendavad? Miks peaks sellises olukorras keegi üldse Eestisse investeerima?
    Pärast NATOga liitumist puudub meil ühine eesmärk, mille poole püüelda. Lõpetame obstruktsiooni ning teeme hirmutamise asemel midagi reaalset, mis Eesti majanduskeskkonna turvaliseks muudab. Teeme Narvast Eesti kaitsetööstuse Meka!
    Õpime Iisraelilt
    Vaatame maailmas ringi ja märkame, et naabrite tõttu ohustatud demokraatiad Iisraelis ja Lõuna-Koreas on ise tugevad relvatootjad, mis lisaks julgeolekule annab olulise panuse riigi sisemajanduse kogutoodangusse. Pindalalt Eestist kaks korda väiksem Iisrael on maailma sõjavarustuse tootjate esikümnes.
    Riigis on üle 150 tegutseva kaitsetööstuse ettevõtte, kelle toodangust suurem osa eksporditakse ning nende käive ulatub miljarditesse eurodesse aastas. Pikalt vaenulikus keskkonnas elanud Iisrael on end hambuni relvastanud ja riigina edukas, sest kaitsetööstus on andnud tugeva panuse ka kõrgtehnoloogilisesse majandusesse.
    Kaitseinvesteeringutega ELi idapiiri kindluseks
    Eesti kaitsekulutused on viimastel aastatel kasvanud ja ulatuvad üle miljardi euro aastas. Meil on Milrem Robotics, Threod Systems ja veel mõned tublid tegijad, kuid suurema osa vajalikust relvastusest peame sisse ostma. Suuname osa kaitsekuludest kohaliku kaitsetööstuse tugevdamisele, et tulevikus suudaksime end ise paremini varustada ning kulud tasapisi tuludeks muuta.
    Eestil on raske relvatootmises Rheinmetalli jõudlusega sammu pidada. Kui Ungari meelitas sakslased enda riiki uut laskemoonatehast rajama, siis miks ei võiks me sama skeemi kasutada? Euroopas on nõudlus mürskude ja padrunite järele kiirelt kasvamas. Meil on vastu pakkuda inimesed, kes on põlevkivienergeetika hääbumisega seoses Narvas tööta jäänud.
    Neil on tööstuses töötamise kogemus, mis tuleb kasuks kiire ümberõppe läbimiseks. Kaasame protsessi Ukraina sõjapõgenikud, kes saavad tööga oma sünniriiki aidata ning väheneb toetuste maksmise vajadus. Kreenholmi Manufaktuuri reinkarnatsioon kaitsevarustuse riiete ja saabaste tootjana? Miks ka mitte!
    Peamine Eesti võimalus seisneb suuremat lisandväärtust pakkuva nutika kaitsetööstuse loomises, kus ühendatakse omavahel robootika, tarkvara, sensortehnoloogia ning automatiseerimine. Kui ma oleks agressiivne ja kuuleks riigist, mis arendab ameeriklaste abiga kõrgtehnoloogilist droonitehast, siis ma ei sooviks temaga tüli norima minna.
    Narva lähedal on kood/Jõhvi, kus lisaks programmeerimisele saab õpetada küberturvalisust ning robootikat. Ivangorodist Narvale pilku heites peab sealt vastu vaatama NATO õhutõrje süsteemidega varustatud kindlus, mis igasuguse vaenulikkuse eos lämmatab. Eesti poliitikute ülesanne on Euroopa Liidule selgeks teha, et Narva on meie ühine idapiir, mis vajab kollektiivset kaitset.
    Parim kaitse on eestimeelne Narva
    Sada aastat tagasi elas Narvas veidi enam kui 27 000 inimest ning eestlased moodustasid rahvastikust 67%. Teises maailmasõjas hävinud linn venestati Nõukogude okupatsiooni tingimustes totaalselt.1989. aastal oli Narvas 81 200 elanikku, kellest 85% olid venelased. On piinlik, et kogu taasiseseisvumise perioodi jooksul pole me midagi ette võtnud Narva eestimeelseks muutmisel. Narva elanikest on endiselt pea 85% venelased ning eestlasi oli alla 6%. Eesti kodakondsust omab vaid 49% linna elanikest.
    Kui me ei tegele probleemiga, siis hakkab probleem tegelema meiega, muutes meid kurjuse poolt manipuleeritavaks. Sätestame migratsiooniseaduses, et alates aastast 2030 Eesti kodakondsuseta meie riigis enam alaliselt töötada ei saa. See jätab piisavalt aega keeleeksami sooritamiseks ning on Läti elamisloa versioonist leebem.
    Muutes Narva eestimeelseks linnaks ning kujundades ta kaitsetööstuse Mekaks lisanduvad piirkonda töökohad ka teistest sektoritest. Eestikeelsele haridusele üleminek paneb pendli taas õiges suunas liikuma. Oleme konkreetsed, tugevad nii majanduses kui sõjanduses ning investoritel pole enam hirmu Eestisse raha investeerida. Edu saab osaks julgetele ning seda kogevad harva need, kes kardavad pidevalt tagajärgi.

    Pane eduidee kirja ja võida 10 000+ eurot!

    Edukas Eesti on Äripäeva, Helmese, Eesti Gaasi, If Kindlustuse, Ellex Raidla Advokaadibüroo, Swedbanki ja Verstoni konkurss, kuhu ootame Eesti eduloo uuendamise ja arengu kiirendamise ideid arvamusloo vormis.

    Konkursil saab osaleda kuni kahe võistlustööga, artikli maht on kuni 5000 tähemärki (koos tühikutega). Kesksed hindamise kriteeriumid on ideede algupärasus, teostatavus ning särav esitus. Grand prix toob võitjale 10 000 eurot, teine koht 3000 ja kolmas 2000 eurot.

    Žüriisse kuuluvad korraldavate ettevõtete omanikud ja juhid, konkursi viib läbi Äripäeva arvamustoimetus. Konkurss lõpeb 31. märtsil 2024.

    Võistlustööd ilmuvad Äripäeva arvamusosas avatud erirubriigis ja Eduka Eesti Facebooki lehel. Võistlustöö ja autori pildi saab esitada siin. Tehniliste probleemide ja lisaküsimuste korral kirjutage meile [email protected].

  • Hetkel kuum
Seotud lood
Kõik seotud lood

5% Klubi, 99% tõenäosusega
Martin Villig võitis Eduka Eesti konkursi oma ettepaneku sisu, mitte isiku tõttu. Tõsi, selle juures on üks konks, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Martin Villig võitis Eduka Eesti konkursi oma ettepaneku sisu, mitte isiku tõttu. Tõsi, selle juures on üks konks, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Kevadine hinnasula aktsiaturul paiskas ostukohad lagedale
Kasumijahil investorid ja kauplejad otsivad turul õiget aega investeerimistehingute tegemiseks. Õnnestunud tehinguks on vaja aga õigele ajale pihta saada kaks korda – esimest korda siis, kui ost sooritatakse, ja teist korda siis, kui hoolikalt valitud positsioon maha müüakse.
Kasumijahil investorid ja kauplejad otsivad turul õiget aega investeerimistehingute tegemiseks. Õnnestunud tehinguks on vaja aga õigele ajale pihta saada kaks korda – esimest korda siis, kui ost sooritatakse, ja teist korda siis, kui hoolikalt valitud positsioon maha müüakse.
Articles republished from the Financial Times
Reaalajas börsiinfo
Luksusturismi ettevõtjad õpetavad, kuidas meelitada rikkad metsa raha kulutama
Saates “Turismitund” võeti luubi alla, kuidas rikkad inimesed majanduslanguse ajal enda hellitamisega toime tulevad.
Saates “Turismitund” võeti luubi alla, kuidas rikkad inimesed majanduslanguse ajal enda hellitamisega toime tulevad.
Gasellid
Kiiresti kasvavate firmade liikumist toetavad:
Gaselli KongressAJ TootedFinora BankGBC Team | Salesforce
Sääsepeletajate müüja: müüme toodet, millesse ise usume
Homeyard OÜ, mis on tuntud kodu- ja aiatoodete poolest, eristub läbimõeldud tooteportfelliga, keskendudes peamiselt sääsepeletajatele. Ettevõtte juht ja omanik Alari Ilves ütles saates “Kiired ja vihased”, et tema ei usu ütlusesse, et hea müügimees müüb kõik tooted maha.
Homeyard OÜ, mis on tuntud kodu- ja aiatoodete poolest, eristub läbimõeldud tooteportfelliga, keskendudes peamiselt sääsepeletajatele. Ettevõtte juht ja omanik Alari Ilves ütles saates “Kiired ja vihased”, et tema ei usu ütlusesse, et hea müügimees müüb kõik tooted maha.
Olavi Lepp: juht töötab hea tuju nimel
Parima juhi konkursi finalist, Swedbank Eesti juht Olavi Lepp ütleb, et ei usu juhtide tekitatud pinge all heade tulemuste tegemisse. “Kui saabud ohkega majja, siis on midagi väga valesti,” ütleb hea tuju kultuuri pooldav tippjuht.
Parima juhi konkursi finalist, Swedbank Eesti juht Olavi Lepp ütleb, et ei usu juhtide tekitatud pinge all heade tulemuste tegemisse. “Kui saabud ohkega majja, siis on midagi väga valesti,” ütleb hea tuju kultuuri pooldav tippjuht.
Äripäeva arvamusliider: kui tahame Euroopa toetust Ukrainale, peame andma midagi vastu
Kas eestlastest on saanud eurooplased? Lisaks: kui sügavaks osutub EKRE kriis ning kuidas teha päriselt rohepööret.
Kas eestlastest on saanud eurooplased? Lisaks: kui sügavaks osutub EKRE kriis ning kuidas teha päriselt rohepööret.
Asjatundja: autoturg seisab kaubandussõja lävel Tesla müük kidub, Musk hämab
Eesti autoostja on segaduses, Euroopa muretseb Hiina autode pealetungi pärast, Tesla kogeb kehva müüki, kirjutab KPMG juhtimiskonsultatsioonide valdkonna juht Tarmo Toiger Äripäeva Infopanga mootorsõidukite müügi konkurentsiraportile antud kommentaaris.
Eesti autoostja on segaduses, Euroopa muretseb Hiina autode pealetungi pärast, Tesla kogeb kehva müüki, kirjutab KPMG juhtimiskonsultatsioonide valdkonna juht Tarmo Toiger Äripäeva Infopanga mootorsõidukite müügi konkurentsiraportile antud kommentaaris.
Elektriarveid 7000 euro eest: Soome pensionärid müüsid maja maha
Soomlased Reijo ja Tuija Löppönen sõlmisid 2022. aastal elektrifirmaga kalli lepingu, mida ettevõte ei nõustunud pehmendama ka pärast neutraalse poole sekkumist, vahendab Soome rahvusringhäälingu Yle uudisteportaal.
Soomlased Reijo ja Tuija Löppönen sõlmisid 2022. aastal elektrifirmaga kalli lepingu, mida ettevõte ei nõustunud pehmendama ka pärast neutraalse poole sekkumist, vahendab Soome rahvusringhäälingu Yle uudisteportaal.
Raadiohommikus: ehitusest, pangandusest ja investeerimisest
Äripäeva raadio reedeses hommikuprogrammis tuleb juttu SEB värskest majandusprognoosist, arvamuslugude konkursist Edukas Eesti, aga ka finantstehnoloogiaettevõtte uutest tuultest ning kaitsetööstusesse investeerimisest.
Äripäeva raadio reedeses hommikuprogrammis tuleb juttu SEB värskest majandusprognoosist, arvamuslugude konkursist Edukas Eesti, aga ka finantstehnoloogiaettevõtte uutest tuultest ning kaitsetööstusesse investeerimisest.