Artikkel
  • Kuula

    Kairit Kall: kvantiteedimajandusest kvaliteedimajanduseks

    Kairit Kall.Foto: Arno Mikkor

    Eesti võiks muutuda kvaliteetsete toodete ja teenuste keskuseks, kuhu tullakse õppima, kuidas paremini teha, kirjutab Kairit Kall arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis.

    Mis oleks, kui liiguks praeguselt kvantiteedipõhiselt majandussüsteemilt sinna, kus enam oleks rõhk tehtava sisul ja kvaliteedil? Kus teeksime hästi häid asju? Usun, et sellega paraneks inimeste tööga (ning eluga) rahulolu ja laiemalt ühiskondlik heaolu. Eesti võiks tuntuks saada riigina, mida iseloomustab kestlik majandamine, rahulolevad elanikud ning toodete ja teenuste kõrge kvaliteet.
    Valdavalt on Eesti majandussüsteem (nagu paljud teisedki) orienteeritud kvantiteedile. Esikohal on sellised näidikud nagu tootlikkus, SKT, majanduskasv. Nende liigne tähtsustamine on probleemne, kuna need näitavad peamiselt ju vaid mahtu: kui palju tehakse. Tähelepanuta või väiksema kaaluga jäävad tihti aspektid, mida, miks ja kuidas teeme/toodame. SKTd võib kasvatada ka väga jätkusuutmatutel viisidel.
    Kvantiteedikesksusele ettevõttes või organisatsioonis viitab näiteks see, kui hanke võitja otsustatakse peaasjalikult hinna alusel; kui aasta kokkuvõtet tehes võrreldakse näidikuid eelmise aastaga ja positiivne on tulem, kus midagi on pelgalt kasvanud vaatamata protsessi sisulisele poolele (idee lõputust kasvust on ju tegelikult päris veider); kui loetakse kokku projektilepingud ja kasum, aga ei pöörata tähelepanu klientide ja töötajate rahulolule või panusele ühiskonda.
    Kvantiteedi laituseks
    Väikese Eesti tegelik konkurentsieelis ei saa olla mahuga löömine ehk kiiresti, palju ja odavalt tegemine. See hävitab me looduskeskkonda ning inimeste vaimset ja füüsilist tervist. Kvantiteedile keskendumine, olgu see majanduses tervikuna või üksikus ettevõttes, toob endaga ridamisi probleeme. Sel on kohutav mõju loodusele: toodetakse palju tarbetut või isegi kahjulikku, kiiresti prügikastis lõpetavat või internetiavarustes ulpivat.
    Numbrid ei anna inimese tööle tihti tähendust. Lihtsalt millegi tegemine, sest on vaja kasvatada käivet või parandada muid näidikuid, ei ole sama, mis teha tööd, kuna sellel tunnetatakse väärtust, oma töö ja selle tulemite üle ollakse uhked. Isegi kui osa tööst on inimesele tähenduslik, siis kvantitatiivsetele näitajatele keskendumine võib võtta ära töö tegemise rõõmu: liiga kiiresti ja palju tegemine hävitab tegemise naudingu, rääkimata probleemidest kvaliteediga, mida see tihti kaasa toob.
    Lihtsalt raha tõttu töö tegemine või pelgalt kasumi tagaajamine ei tee meid õnnelikuks, ei paku pikas plaanis rahulolu, pigem toob see kaasa nii vaimse kui füüsilise tervise halvenemise. Samuti võivad kõrvalnähtudeks olla laiemad sotsiaalsed probleemid, nagu majanduslik ebavõrdsus, aga ka ületarbimine, sõltuvusprobleemid ja muud destruktiivsed käitumisviisid, millega inimesed kehvast tööst väljapääsu otsivad ja lohutust leida püüavad. Need omakorda võivad tekitada lisakoormust sotsiaalsüsteemile ja ühiskondlikke pingeid.
    Meie töö ei peaks olema pidev sundus ja ainuke lohutus sellest nädalavahetus või puhkus, mille peaasjalikult taastumiseks kasutame. Töö tegemine võib pakkuda ka palju rõõmu ja tähendust.
    Eesti kvaliteetsete toodete ja teenuste keskuseks
    Kuidas muutust saavutada? Eks see sõltub valdkonnast ja võiks saada vastused sealsete tegutsejate kokkulepete tulemusena. Teisalt tuleks läheneda süsteemselt ja eri valdkondi hõlmavalt, et muutus ka kanda kinnitaks.
    Mõned märksõnad, mida kaaluda: kokkulepped kvaliteedi osas sektori tasandil; kaasav ja töötegijate heaolu tähtsustav organisatsioonikultuur; tööaja ja -koormuse vähendamine, luues pinnas motiveeritumate ja inspireeritumate töötegijate jaoks; haridussüsteemi kaasajastamine; mõõdikute kriitiline ülevaatamine ning kvaliteedile, jätkusuutlikkusele jms viitavate eelistamine; aeglane tootmine ja tarbimine; kohalik kvaliteettoodang; parandamine, renoveerimine, selmet minema visata ja lammutada.
    Kui meil oleks ühiskondlik kokkulepe, et soovime eelkõige kvaliteedile keskenduda, siis oleks organisatsioonidel ja üksikisikutel lihtsam selles suunas liikuda, sest isoleeritult on see äärmiselt keeruline. Kindlasti seab olulised piirangud üleilmastumine, kuid siiski eksisteerib riikide vahel omajagu variatiivsust ning konkurentsieelise võib anda ka hästi ja õigete asjade tegemine, mitte pelgalt odavusele keskendumine.
    Võiksime luua visiooni Eestist kui kvaliteetsete toodete ja teenuste keskusest. Eesti oleks kui kvaliteedimärk: riik, kus tehtud tooted ja teenused on väärtusahelates kõrgel kohal, kuhu tullakse õppima, kuidas paremini teha. Praegusel kestlikkust kui eesmärki rõhutaval ajajärgul on just õige aeg sellisteks muutuseks.

    Pane eduidee kirja ja võida 10 000+ eurot!

    Edukas Eesti on Äripäeva, Helmese, Eesti Gaasi, If Kindlustuse, Ellex Raidla Advokaadibüroo, Swedbanki ja Verstoni konkurss, kuhu ootame Eesti eduloo uuendamise ja arengu kiirendamise ideid arvamusloo vormis.

    Konkursil saab osaleda kuni kahe võistlustööga, artikli maht on kuni 5000 tähemärki (koos tühikutega). Kesksed hindamise kriteeriumid on ideede algupärasus, teostatavus ning särav esitus. Grand prix toob võitjale 10 000 eurot, teine koht 3000 ja kolmas 2000 eurot.

    Žüriisse kuuluvad korraldavate ettevõtete omanikud ja juhid, konkursi viib läbi Äripäeva arvamustoimetus. Konkurss lõpeb 31. märtsil 2024.

    Võistlustööd ilmuvad Äripäeva arvamusosas avatud erirubriigis ja Eduka Eesti Facebooki lehel. Võistlustöö ja autori pildi saab esitada siin. Tehniliste probleemide ja lisaküsimuste korral kirjutage meile [email protected].

  • Hetkel kuum
Seotud lood
Kõik seotud lood

Argo Alaniit: saagu „Welcome to Estoniast“ riiki tutvustav hotell
Käin välja idee ehitada kahe-kolme maailma suurima lennujaama lähedusse Eestit iseloomustav ja tutvustav butiikhotell kuni 200 numbritoaga, kirjutab Argo Alaniit arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis.
Käin välja idee ehitada kahe-kolme maailma suurima lennujaama lähedusse Eestit iseloomustav ja tutvustav butiikhotell kuni 200 numbritoaga, kirjutab Argo Alaniit arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis.
Tururiskid tõusevad: Lähis-Ida kriis eskaleerub, inflatsioon ja majandustulemused survestavad Wall Streeti
Kõik üksteist S&P 500’sse kuuluvat sektorit lõpetasid reede kahjumis. Aktsiaturud takerdusid peale raportit potentsiaalsest Iraani rünnakust Iisraeli vastu.
Kõik üksteist S&P 500’sse kuuluvat sektorit lõpetasid reede kahjumis. Aktsiaturud takerdusid peale raportit potentsiaalsest Iraani rünnakust Iisraeli vastu.
Articles republished from the Financial Times
Reaalajas börsiinfo
Graafikud: võrdle, kuidas sinu maakonnas ärid hakkama saavad
Kogu Eesti tundis 2023. aastal, kuidas majanduslikult keeruline aeg tegi oma töö. Ettevõtete koondamiste ja pankrottide tagajärjel vähenes töökohtade arv ja suurenes töötute hulk. Kuigi palgakasv jätkus, oli see hulga väiksem kui aasta varem. Vaatluse alla võtsime sel korral kaks maakonda, mis jäävad Harjumaalt ja Tallinnast vaadates Eesti teise otsa: Valgamaa ja Võrumaa. Need naabermaakonnad külgnevad Läti­ piiriga, mis võiks anda vähemalt geograafilise eelise ekspordiks.
Kogu Eesti tundis 2023. aastal, kuidas majanduslikult keeruline aeg tegi oma töö. Ettevõtete koondamiste ja pankrottide tagajärjel vähenes töökohtade arv ja suurenes töötute hulk. Kuigi palgakasv jätkus, oli see hulga väiksem kui aasta varem. Vaatluse alla võtsime sel korral kaks maakonda, mis jäävad Harjumaalt ja Tallinnast vaadates Eesti teise otsa: Valgamaa ja Võrumaa. Need naabermaakonnad külgnevad Läti­ piiriga, mis võiks anda vähemalt geograafilise eelise ekspordiks.
Gasellid
Kiiresti kasvavate firmade liikumist toetavad:
Gaselli KongressAJ TootedFinora BankGBC Team | Salesforce
Metallitööstus sunnib end raskel ajal vastu võtma iga töö
Ekspordile suunatud Viljandimaa metallitööstusettevõte Metest tunnetab praegu kõige raskemat aega. See tähendab, et enam ei saa valida tehtavat tööd, vaid vastu tuleb võtta kõik pakutav.Kuigi praegu valitseb majanduslikult keeruline aeg, kavatseb Metest Steel siiski kindlalt laieneda.
Ekspordile suunatud Viljandimaa metallitööstusettevõte Metest tunnetab praegu kõige raskemat aega. See tähendab, et enam ei saa valida tehtavat tööd, vaid vastu tuleb võtta kõik pakutav.Kuigi praegu valitseb majanduslikult keeruline aeg, kavatseb Metest Steel siiski kindlalt laieneda.
Hea aeg kuulata raadiohitte: podcastid kõigile avatud
Sel nädalavahetusel saab kuulata kõiki Äripäeva raadio podcaste tasuta. Nende hulgas nädala hittsaateid Eesti kaitsevõimest, Wise’i plaanidest, tippjuhi karjääripöördest ning ukse- ja aknatootja keerukast aasta algusest.
Sel nädalavahetusel saab kuulata kõiki Äripäeva raadio podcaste tasuta. Nende hulgas nädala hittsaateid Eesti kaitsevõimest, Wise’i plaanidest, tippjuhi karjääripöördest ning ukse- ja aknatootja keerukast aasta algusest.
Kas rohepööre tähendab eurokommunismi? Või on see lihtsalt üks utoopia?
Küsimusele, kas rohepööre tähendab seda, et oleme sunnitud hakkama ehitama eurokommunismi, vastab Erik Moora, et kahetsusväärselt on keskkonnateemad, mis muidu vabades ühiskondades ei ole vaidlusobjekt, ära ideologiseeritud, nii et praegu näeme, kuidas poliitilised vastased vaidlevad mitte sisu üle, vaid selle üle, miks midagi teha ei saa. Samas on ilmne, et kuna inimtegevus ületab planeedi talumisvõime piire mitmekordselt, pole samamoodi jätkamine võimalik.
Küsimusele, kas rohepööre tähendab seda, et oleme sunnitud hakkama ehitama eurokommunismi, vastab Erik Moora, et kahetsusväärselt on keskkonnateemad, mis muidu vabades ühiskondades ei ole vaidlusobjekt, ära ideologiseeritud, nii et praegu näeme, kuidas poliitilised vastased vaidlevad mitte sisu üle, vaid selle üle, miks midagi teha ei saa. Samas on ilmne, et kuna inimtegevus ületab planeedi talumisvõime piire mitmekordselt, pole samamoodi jätkamine võimalik.
Volkswagen Golf 50: kuidas Põrnika järeltulijast kujunes hea auto mõõdupuu
Märtsi lõpus möödus pool sajandit päevast, mil algas Volkswagen Golfi tootmine. Ikoonilise Põrnika järeltulijast sai ettevõtte jaoks veelgi olulisem mudel.
Märtsi lõpus möödus pool sajandit päevast, mil algas Volkswagen Golfi tootmine. Ikoonilise Põrnika järeltulijast sai ettevõtte jaoks veelgi olulisem mudel.
Riisalo tahab töötutoetust kärpida Maksutõus soolas
Majandusminister Tiit Riisalo plaanide järgi saaks riigieelarvest kokku hoida 60 miljonit eurot, kui töötutoetuste maksmine uue reformiga katta töötukassa kogutavate kindlustusmaksetega.
Majandusminister Tiit Riisalo plaanide järgi saaks riigieelarvest kokku hoida 60 miljonit eurot, kui töötutoetuste maksmine uue reformiga katta töötukassa kogutavate kindlustusmaksetega.
Armin Karu avas taas rahakotirauad: maksuamet sai kätte viimased miljonid
Suures maksuskeemis peamist rolli mänginud ärimees Armin Karu maksis riigile ära viimase osa summast, millest riik oleks varem napilt ilma jäänud.
Suures maksuskeemis peamist rolli mänginud ärimees Armin Karu maksis riigile ära viimase osa summast, millest riik oleks varem napilt ilma jäänud.