Artikkel
  • Kuula

    Rein Ruusalu: NATO finantseerimismudeli muutmine tagab Eesti majanduse edu

    Rein Ruusalu.Foto: Erakogu

    NATO finantseerimise mudelit tuleks muuta nii, et nõutavast 2%st puudujääva osa peaksid vastavad riigid maksma NATO kassasse, kes suunaks need vahendid piiririikidesse, kirjutab Rein Ruusalu arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis.

    Iga päev võib lugeda nii Eesti kui välismaisest pressist, et Venemaa Balti riikidele kallaletungi oht on väga suur ning juhul, kui Venemaa peaks Ukrainas oma eesmärgi saavutama, on kallaletung Balti riikidele peaaegu kindel. Niisugune foon ei mõju investeeringutele ligitõmbavalt. Balti noteeritud väärtpaberid võiksid olla hinnastatud palju kõrgemalt, kui naabrist tulenevat riski nii kõrgeks ei peetaks.
    Finantsvabadusvõitlejate pataljonid on avastanud, et nende püha ürituse uus Püha Graal asub Hispaania kinnisvaras. Selleks tuleb oma Eesti positsioonid sulgeda ning võidelda edasi Hispaania palmide all. Need, kes peavad oma võitlust firma kaudu, saavad kasutada ka Eesti riigi pakutavat maksusoodustust, mis võimaldab Eestis teenitud kasumi maksuvaba investeerimist kuhu iganes.
    Eesti majanduse päästmiseks on seega vaja muuta arusaama, et Eesti on peaaegu rinderiik, millega seondub kolm peamist probleemi: Venemaa, Venemaa ja Venemaa.
    USA infantiilne telesaate juht, kes on korra ka presidendi ametit pidanud ning võib sinna ametisse ka naasta, ei sisenda just suurt kindlust NATO kui sõjalise liidu toimimise suhtes. Samas on tema väljaütlemised siiski juhtinud tähelepanu probleemile, et väga suur osa NATO riike ei täida kokkulepitud kriteeriumi, mille kohaselt peaksid kaitsealased kulutused olema mitte vähem kui 2% riigi SKPst.
    Eesti kaitseb ka Luksemburgi
    Eesti ja Eesti kui äritegevuse asukoha jaoks on elulise tähtsusega kindlus, et me suudame eeltoodud kolme peamise probleemiga edukalt hakkama saada. Selleks on tähtis, et ei oleks mingit kahtlust NATO artikkel 5 toimimises ning samavõrd on tähtis Eesti ja meie sõbralike naaberriikide sõjaline võimekus.
    Tagamaks Eesti turvalisust, ka kindlustamaks, et Eesti on äritegevuse jaoks turvaline riik, tuleks muuta NATO finantseerimist. 2% SKPst kriteerium näeb ette, et iga NATO riik peaks vastava summa kulutama kaitsekuludeks. Kui me vaatame NATO riikide vastavaid kulutusi, siis kõige väiksema osa SKPst kulutas 2023. aastal NATO riik Luksemburg – umbes 0,72% SKPst. Luksemburgi SKP on ca 81 miljardit USD, 2%st puudujääv summa on seega suurusjärgus 1 miljard USD. Mida annaks see maailma rahule ja NATO tugevusele, kui Euroopa südames asuv suurhertsogiriik teeks iga aasta miljard USD rohkem kaitsekulutusi? Kas paar Patrioti õhutõrjepatareid hertsogilossi katusel oleks kuidagi väga kasulik NATO kui terviku jaoks?
    Selles võib tugevasti kahelda. Isegi teoreetiline vajadus Luksemburgi sõjaväe kasutamiseks tekiks juhul, kui Balti riigid, Poola, Tšehhi, Saksamaa jm riigid oleksid juba sõjaliselt vallutatud. On selge, et Euroopa südames asuvate (väike)riikide turvalisust tagavad suuresti just peamise ohuallikaga piirnevad riigid, kes jääksid esmase löögi alla. Võib täiesti kindlalt öelda, et Eesti kaitsekulud tagavad ka Luksemburgi turvalisust. Ega see väga õiglane ei ole, et mõned NATO riigid saavad ka suuresti tänu geograafilisele asukohale kasutada suuri summasid oma kodanike heaoluks samal ajal, kui nende turvalisuse eest sõjalises aspektis maksavad teised riigid.
    Heidutus Euroopa piiridele
    Saavutamaks õiglasemat kulude kandmise mudelit ja tõstmaks samal ajal piiririikide sõjalist võimekust, tuleks muuta NATO finantseerimise mudelit. 2%st puudujääva osa peaksid vastavad riigid maksma NATO kui terviku kassasse, kes suunaks siis vastavad vahendid piiririikidesse, või maksaksid vähe kulutavad riigid otse piiririikide kaitsekuludeks. Patrioti patarei Tapal oleks Euroopa turvalisuse tagamiseks kordades suurema kasuteguriga kui Luksemburgi palee katusel.
    NATO finantseerimise mudeli ümberkujundamine tagaks eelkõige piiririikide heidutusvõime nii suure kasvu, et kaoksid ära need heietused, kas Venemaa Eestisse tungimise oht on suur või väga suur. Samuti kaoks ära alus NATO ühtsuse teemal spekuleerimiseks, sõltumata sellest, millise veidriku võib USA demokraatlik süsteem Valgesse Majja viia.
    Eestil on võimekaid poliitikuid, kes suudavad algatada olulisi rahvusvahelisi protsesse. Niisuguse äriplaani teostamine tagaks, et Eesti oleks turvaline koht ka äritegevuseks.

    Pane eduidee kirja ja võida 10 000+ eurot!

    Edukas Eesti on Äripäeva, Helmese, Eesti Gaasi, If Kindlustuse, Ellex Raidla Advokaadibüroo, Swedbanki ja Verstoni konkurss, kuhu ootame Eesti eduloo uuendamise ja arengu kiirendamise ideid arvamusloo vormis.

    Konkursil saab osaleda kuni kahe võistlustööga, artikli maht on kuni 5000 tähemärki (koos tühikutega). Kesksed hindamise kriteeriumid on ideede algupärasus, teostatavus ning särav esitus. Grand prix toob võitjale 10 000 eurot, teine koht 3000 ja kolmas 2000 eurot.

    Žüriisse kuuluvad korraldavate ettevõtete omanikud ja juhid, konkursi viib läbi Äripäeva arvamustoimetus. Konkurss lõpeb 31. märtsil 2024.

    Võistlustööd ilmuvad Äripäeva arvamusosas avatud erirubriigis ja Eduka Eesti Facebooki lehel. Võistlustöö ja autori pildi saab esitada siin. Tehniliste probleemide ja lisaküsimuste korral kirjutage meile [email protected].

  • Hetkel kuum
Seotud lood
Kõik seotud lood

Argo Alaniit: saagu „Welcome to Estoniast“ riiki tutvustav hotell
Käin välja idee ehitada kahe-kolme maailma suurima lennujaama lähedusse Eestit iseloomustav ja tutvustav butiikhotell kuni 200 numbritoaga, kirjutab Argo Alaniit arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis.
Käin välja idee ehitada kahe-kolme maailma suurima lennujaama lähedusse Eestit iseloomustav ja tutvustav butiikhotell kuni 200 numbritoaga, kirjutab Argo Alaniit arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis.
Tururiskid tõusevad: Lähis-Ida kriis eskaleerub, inflatsioon ja majandustulemused survestavad Wall Streeti
Kõik üksteist S&P 500’sse kuuluvat sektorit lõpetasid reede kahjumis. Aktsiaturud takerdusid peale raportit potentsiaalsest Iraani rünnakust Iisraeli vastu.
Kõik üksteist S&P 500’sse kuuluvat sektorit lõpetasid reede kahjumis. Aktsiaturud takerdusid peale raportit potentsiaalsest Iraani rünnakust Iisraeli vastu.
Articles republished from the Financial Times
Reaalajas börsiinfo
Graafikud: võrdle, kuidas sinu maakonnas ärid hakkama saavad
Kogu Eesti tundis 2023. aastal, kuidas majanduslikult keeruline aeg tegi oma töö. Ettevõtete koondamiste ja pankrottide tagajärjel vähenes töökohtade arv ja suurenes töötute hulk. Kuigi palgakasv jätkus, oli see hulga väiksem kui aasta varem. Vaatluse alla võtsime sel korral kaks maakonda, mis jäävad Harjumaalt ja Tallinnast vaadates Eesti teise otsa: Valgamaa ja Võrumaa. Need naabermaakonnad külgnevad Läti­ piiriga, mis võiks anda vähemalt geograafilise eelise ekspordiks.
Kogu Eesti tundis 2023. aastal, kuidas majanduslikult keeruline aeg tegi oma töö. Ettevõtete koondamiste ja pankrottide tagajärjel vähenes töökohtade arv ja suurenes töötute hulk. Kuigi palgakasv jätkus, oli see hulga väiksem kui aasta varem. Vaatluse alla võtsime sel korral kaks maakonda, mis jäävad Harjumaalt ja Tallinnast vaadates Eesti teise otsa: Valgamaa ja Võrumaa. Need naabermaakonnad külgnevad Läti­ piiriga, mis võiks anda vähemalt geograafilise eelise ekspordiks.
Gasellid
Kiiresti kasvavate firmade liikumist toetavad:
Gaselli KongressAJ TootedFinora BankGBC Team | Salesforce
Metallitööstus sunnib end raskel ajal vastu võtma iga töö
Ekspordile suunatud Viljandimaa metallitööstusettevõte Metest tunnetab praegu kõige raskemat aega. See tähendab, et enam ei saa valida tehtavat tööd, vaid vastu tuleb võtta kõik pakutav.Kuigi praegu valitseb majanduslikult keeruline aeg, kavatseb Metest Steel siiski kindlalt laieneda.
Ekspordile suunatud Viljandimaa metallitööstusettevõte Metest tunnetab praegu kõige raskemat aega. See tähendab, et enam ei saa valida tehtavat tööd, vaid vastu tuleb võtta kõik pakutav.Kuigi praegu valitseb majanduslikult keeruline aeg, kavatseb Metest Steel siiski kindlalt laieneda.
Üks Eesti parimaid juhte otsib töötajate palkamisel vau-tunnet
Inimeste palkamisel organisatsiooni mängib rolli tunne, kui pärast vestlust on vau-tunne, siis on hästi, ütles OIXIO Grupi juhatuse esimees Ivo Suursoo.
Inimeste palkamisel organisatsiooni mängib rolli tunne, kui pärast vestlust on vau-tunne, siis on hästi, ütles OIXIO Grupi juhatuse esimees Ivo Suursoo.
Kas rohepööre tähendab eurokommunismi? Või on see lihtsalt üks utoopia?
Küsimusele, kas rohepööre tähendab seda, et oleme sunnitud hakkama ehitama eurokommunismi, vastab Erik Moora, et kahetsusväärselt on keskkonnateemad, mis muidu vabades ühiskondades ei ole vaidlusobjekt, ära ideologiseeritud, nii et praegu näeme, kuidas poliitilised vastased vaidlevad mitte sisu üle, vaid selle üle, miks midagi teha ei saa. Samas on ilmne, et kuna inimtegevus ületab planeedi talumisvõime piire mitmekordselt, pole samamoodi jätkamine võimalik.
Küsimusele, kas rohepööre tähendab seda, et oleme sunnitud hakkama ehitama eurokommunismi, vastab Erik Moora, et kahetsusväärselt on keskkonnateemad, mis muidu vabades ühiskondades ei ole vaidlusobjekt, ära ideologiseeritud, nii et praegu näeme, kuidas poliitilised vastased vaidlevad mitte sisu üle, vaid selle üle, miks midagi teha ei saa. Samas on ilmne, et kuna inimtegevus ületab planeedi talumisvõime piire mitmekordselt, pole samamoodi jätkamine võimalik.
Volkswagen Golf 50: kuidas Põrnika järeltulijast kujunes hea auto mõõdupuu
Märtsi lõpus möödus pool sajandit päevast, mil algas Volkswagen Golfi tootmine. Ikoonilise Põrnika järeltulijast sai ettevõtte jaoks veelgi olulisem mudel.
Märtsi lõpus möödus pool sajandit päevast, mil algas Volkswagen Golfi tootmine. Ikoonilise Põrnika järeltulijast sai ettevõtte jaoks veelgi olulisem mudel.
Riisalo tahab töötutoetust kärpida Maksutõus soolas
Majandusminister Tiit Riisalo plaanide järgi saaks riigieelarvest kokku hoida 60 miljonit eurot, kui töötutoetuste maksmine uue reformiga katta töötukassa kogutavate kindlustusmaksetega.
Majandusminister Tiit Riisalo plaanide järgi saaks riigieelarvest kokku hoida 60 miljonit eurot, kui töötutoetuste maksmine uue reformiga katta töötukassa kogutavate kindlustusmaksetega.
Armin Karu avas taas rahakotirauad: maksuamet sai kätte viimased miljonid
Suures maksuskeemis peamist rolli mänginud ärimees Armin Karu maksis riigile ära viimase osa summast, millest riik oleks varem napilt ilma jäänud.
Suures maksuskeemis peamist rolli mänginud ärimees Armin Karu maksis riigile ära viimase osa summast, millest riik oleks varem napilt ilma jäänud.