Artikkel
  • Kuula

    Jaanika Altraja: rohepöördes õnnestumiseks tuleb vähendada ebavõrdsust

    Jaanika Altraja.Foto: Erakogu

    Ühetaoline tulumaks ja madalad varamaksud mõjuvad tänapäeval dogmaatiliste jäänukitena, mis suurendavad ebavõrdsust ja pidurdavad rohepööret, kirjutab Jaanika Altraja arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis

    Eduka rohepöörde läbiviimiseks peame tegelema majandusliku ebavõrduse vähendamisega. Eesti pole jõudnud Euroopa viie rikkaima riigi sekka, kuid see-eest oleme nii Euroopa kui ka OECD maade hulgas esirinnas sissetulekute, aga eriti varandusliku ebavõrdsuse poolest. Eestlased suhtuvad rohepöördesse skeptiliselt ja küsitlustest on selgunud, et suur on ka kartus, et see võib viia vaesema osa ühiskonnast veelgi kehvemale elujärjele.
    Meie majandus on tublisti kasvanud, samas kui 2022. aastal elas Eestis suhtelises vaesuses ligikaudu 300 000 inimest, kelle leibkonna netosissetulek jäi alla 756 euro kuus. Eurostati põhjal on meil teiste Euroopa Liidu riikidega võrreldes kõige rohkem pensionäre vaesusriskis.
    Samas on Eestis koondunud ligi pool varast viie protsendi elanikkonna kätte. Neile, kes ütlevad, et me peaks vaid edasi ootama, kuni trickle down effect majanduses toimib, siis arenenud riikide, eelkõige USA näitel on näha, et majanduse kasvades ei ole vaesemate inimeste reaalpalk aastakümneid tõusnud, kuid ebavõrdus küll.
    Miks on ebavõrdusega tegelemine oluline? Uuringud on näidanud, et ebavõrdsemas ühiskonnas on rohkem vägivalda, vaimse ja füüsilise tervise probleeme, sõltuvushäireid ja see mõjutab kõiki ühiskonna liikmeid. Sotsiaalepidemioloog Richard Wilkinson toob oma uuringus välja olulise aspekti: on üldteada, et vaesema elanikkonna tervisenäitajad on kehvad, ent kehva tervist ei põhjusta vaesus eraldiseisvana, vaid vaesus keset rikkust ehk teisisõnu ebavõrdsus.
    Rikkad ja vaesed elavad koos
    Rikkad ja vaesed pole üksteisest isoleeritud, oleme seotud näiteks läbi ühiste töösidemete, tervishoiusüsteemi ja läbi demokraatia ühiste ühiskondlike arengute poole pürgimisel. Nagu maailma väärtuste uuringu andmed näitavad, saab muutus tolerantsema ja keskkonnasäästlikuma väärtusruumi poole toimuda alles siis, kui inimeste aeg, energia ja vaimne ressurss ei kulu ainult igapäevasele toimetulekule ja ellujäämisele.
    Eesti on OECD Euroopa liikmetest Läti järel kõige ebavõrdsema maksusüsteemiga riik. Liberaalne maksupoliitika aitas meie majandusel kiiresti areneda, kuid nüüd mõjub dogmaatilise jäänukina. Oleme viimaste Euroopa Liidu riikide seas, kus pole astmelist tulumaksu. Meil on Euroopa kõige madalamad varamaksud, ettevõtete tulumaksu osakaal maksusüsteemis Euroopa madalaimate seas. Meil on teiste Euroopa riikidega võrreldes erakordselt väike maksukoorem suure sissetulekuga inimestel ja suur maksukoorem väikese sissetulekuga inimestel.
    Kui meie poliitikud ei taha ebavõrduse vähendamisega tegeleda, siis siin saaksid ettevõtjad ohjad haarata. Siit tulevad idealistlikud mõtted, aga unistamine ei ole keelatud ja unistustest võib kunagi saada reaalsus.
    Maksud on auasi
    Kõik algab mõtteviisi muutustest. Meil võiks olla läbimõeldum, läbipõlemist ennetav töökultuur, kus raha asemel seatakse esikohale heaolu, nii inimeste kui looduse oma. Kiirest kasumi kasvatamisest võiks ettepoole seada oma töötajatele väärika ja äraelamist võimaldava palga maksmise, tööaja vähendamise (lühemad tööpäevad või neljapäevane töönädal), mida paljud teadlased soovitavad kui head abinõu väheneva rahvastiku, keskkonnakriiside üheks lahenduseks, samuti tervisenäitajate parandamiseks, paremaks töö ja pereelu tasakaaluks.
    Erakondadele annetamisel võiks ettevõtjad lähtuda mitte sellest, mis kasu saaks oma ärile, vaid mis kasu saaks kogu ühiskond, meie nii armas Eesti riik ja rahvas. Näiteks võiks ettevõtjad ise nõuda dogmaatilistelt poliitikutelt maksupoliitika kaasajastamist. Meil võiks olla teiste Euroopa riikidega võrreldavad varamaksud, astmeline tulumaks, kõrgem pension ja alampalk. Seda, milleks meil suuremat maksutulu vaja läheb, võiks loetlema jäädagi, alustades riigikaitsest, haridusest, tervishoiust, sotsiaalhoolekandest.
    Siinkohal mõistan, et on ettevõtjaid, kes tulevad ots otsaga kokku, ja hea, kui nad üldse suudavad maapiirkondades inimestele mingitki tööd pakkuda. Sellepärast peaksidki eelkõige just suurettevõtted ja need viis protsenti inimestest, kes omavad poolt Eesti varast, panustama rohkem. Maksudesse võiks suhtuda kui auasja, mitte tubli inimese karistamise viisi. Meie Eesti edukus sõltub sellest, kui palju me panustame selle arengusse ise: kes tööga, kes maksudega, kes uusi ilmakodanikke ilmale tuues.
    Kas meis on piisavalt empaatiat, et mõelda laiemalt kui ainult oma ninaesisele? Kellel ei jagu empaatiat, siis siin kohal tuleb appi ratsionaalsus. Milleks mitte vähendada ebavõrdust, kui see tooks rahva tervisenäitajate paranemise (väiksemad kulud tervishoiule, parem ligipääs tervishoiuteenustele), suurema ühiskondliku sidususe (vähem populistide valimist, vähem viha ja vägivalda) ja tahte panustada rohepöördesse (peame täitma rahvusvahelisi kokkuleppeid, et trahve vältida)?

    Pane eduidee kirja ja võida 10 000+ eurot!

    Edukas Eesti on Äripäeva, Helmese, Eesti Gaasi, If Kindlustuse, Ellex Raidla Advokaadibüroo, Swedbanki ja Verstoni konkurss, kuhu ootame Eesti eduloo uuendamise ja arengu kiirendamise ideid arvamusloo vormis.

    Konkursil saab osaleda kuni kahe võistlustööga, artikli maht on kuni 5000 tähemärki (koos tühikutega). Kesksed hindamise kriteeriumid on ideede algupärasus, teostatavus ning särav esitus. Grand prix toob võitjale 10 000 eurot, teine koht 3000 ja kolmas 2000 eurot.

    Žüriisse kuuluvad korraldavate ettevõtete omanikud ja juhid, konkursi viib läbi Äripäeva arvamustoimetus. Konkurss lõpeb 31. märtsil 2024.

    Võistlustööd ilmuvad Äripäeva arvamusosas avatud erirubriigis ja Eduka Eesti Facebooki lehel. Võistlustöö ja autori pildi saab esitada siin. Tehniliste probleemide ja lisaküsimuste korral kirjutage meile [email protected].

  • Hetkel kuum
Seotud lood
Kõik seotud lood

Karmo Tüür: kuriusklikkus saadab ökosurma
Rohepööre on viinud ususõjani, mille ohvriks võivad langeda ettevõtted või koguni majandusharud, kirjutab poliitikavaatleja ja väikeettevõtja Karmo Tüür Äripäeva essees.
Rohepööre on viinud ususõjani, mille ohvriks võivad langeda ettevõtted või koguni majandusharud, kirjutab poliitikavaatleja ja väikeettevõtja Karmo Tüür Äripäeva essees.
Facebooki emafirma ületas ootusi ja valmistas pettumust üheaegselt
Facebooki emafirma Meta teatas kolmapäeval oma esimese kvartali tulemused, mis ületasid analüütikute ootusi. Samas avalikustas ettevõte teise kvartali prognoosi, mis valmistas investoritele pettumust ning viis aktsia pärast börsi sulgemist üle 10% langema, vahendas Yahoo Finance.
Facebooki emafirma Meta teatas kolmapäeval oma esimese kvartali tulemused, mis ületasid analüütikute ootusi. Samas avalikustas ettevõte teise kvartali prognoosi, mis valmistas investoritele pettumust ning viis aktsia pärast börsi sulgemist üle 10% langema, vahendas Yahoo Finance.
Articles republished from the Financial Times
Reaalajas börsiinfo
Myraka ettevõtlusblogi: Ford Transit gloria mundi
Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Myrakas müüs maha teda truult teeninud vanaldase Ford Transiti ning mõtiskleb selle kõrvale ausa väikeettevõtluse võimatuse üle.
Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Myrakas müüs maha teda truult teeninud vanaldase Ford Transiti ning mõtiskleb selle kõrvale ausa väikeettevõtluse võimatuse üle.
Gasellid
Kiiresti kasvavate firmade liikumist toetavad:
Gaselli KongressAJ TootedFinora BankGBC Team | Salesforce
Metallitööstus sunnib end raskel ajal vastu võtma iga töö
Ekspordile suunatud Viljandimaa metallitööstusettevõte Metest tunnetab praegu kõige raskemat aega. See tähendab, et enam ei saa valida tehtavat tööd, vaid vastu tuleb võtta kõik pakutav.Kuigi praegu valitseb majanduslikult keeruline aeg, kavatseb Metest Steel siiski kindlalt laieneda.
Ekspordile suunatud Viljandimaa metallitööstusettevõte Metest tunnetab praegu kõige raskemat aega. See tähendab, et enam ei saa valida tehtavat tööd, vaid vastu tuleb võtta kõik pakutav.Kuigi praegu valitseb majanduslikult keeruline aeg, kavatseb Metest Steel siiski kindlalt laieneda.
Eesti üks paremaid juhte: uhke tunnistada, et olen palju vigu teinud “Juhi juttude” värskes saates Annika Arras
"Olen elus nii palju vigu teinud, seda on uhke tunnistada," ütleb saates selle aasta parima juhi konkursi üks finaliste, Miltton New Nordicsi juht Annika Arras. "Mingites asjades läbipõrumine on hädavajalik."
"Olen elus nii palju vigu teinud, seda on uhke tunnistada," ütleb saates selle aasta parima juhi konkursi üks finaliste, Miltton New Nordicsi juht Annika Arras. "Mingites asjades läbipõrumine on hädavajalik."
Karmo Tüür: kuriusklikkus saadab ökosurma
Rohepööre on viinud ususõjani, mille ohvriks võivad langeda ettevõtted või koguni majandusharud, kirjutab poliitikavaatleja ja väikeettevõtja Karmo Tüür Äripäeva essees.
Rohepööre on viinud ususõjani, mille ohvriks võivad langeda ettevõtted või koguni majandusharud, kirjutab poliitikavaatleja ja väikeettevõtja Karmo Tüür Äripäeva essees.
Tesla plaan keskenduda odavamatele sõidukitele kergitas aktsia hinda
Tesla avaldas eile plaani, mille kohaselt hakatakse tootma soodsamaid sõidukeid juba selle aasta lõpus. Tootmine hakkaks toimuma olemasolevates tehastes, mis lööb plaani segamini seoses Mehhikosse ja Indiasse kavandatavate uute tehastega. Pärast seda teadet on Tesla aktsia hind hakanud taas tõusma.
Tesla avaldas eile plaani, mille kohaselt hakatakse tootma soodsamaid sõidukeid juba selle aasta lõpus. Tootmine hakkaks toimuma olemasolevates tehastes, mis lööb plaani segamini seoses Mehhikosse ja Indiasse kavandatavate uute tehastega. Pärast seda teadet on Tesla aktsia hind hakanud taas tõusma.
Robotit arendav Eesti idufirma kaasas 1,5 miljonit eurot
Eesti idufirma 10Lines kindlustas 1,5 miljoni euro suuruse investeeringu, et laiendada tegevust Ameerika Ühendriikides.
Eesti idufirma 10Lines kindlustas 1,5 miljoni euro suuruse investeeringu, et laiendada tegevust Ameerika Ühendriikides.
Savisaare sõnul oli tema Tallinna tööots rohkem hobi
Tallinna linnainkubaatorilt 1500 eurot kuus tasku pistnud Erki Savisaare jaoks oli tegemist niisama lihtsa tuluga, mille jaoks vaeva ei pidanud nägema ja mis tema vallajuhi tööd ei seganud.
Tallinna linnainkubaatorilt 1500 eurot kuus tasku pistnud Erki Savisaare jaoks oli tegemist niisama lihtsa tuluga, mille jaoks vaeva ei pidanud nägema ja mis tema vallajuhi tööd ei seganud.