Makromaania: maksud, psühholoogia ja majanduse nulliring

Eelmisel nädalal pragasid peaminister Kristen Michal ja rahandusminister Jürgen Ligi konjunktuuriinstituudi direktori Peeter Raudsepa korralikult läbi. "Kui me ise ennast üles kütame, räägime seda turgu ja majandust väiksemaks, elu ebakindlamaks, siis küllap see ka saabub,” ütles Michal.

Võiks arvata, et ühe tillukese konjunktuuriinstituudi sõnumid nüüd liiga suurt rolli ei mängi terve majanduse kahandamisel. Aga võib-olla on küsimus ka selles, kui lähedal me sellele oleme, et kellegi repliik võiks majanduse “väiksemaks rääkida”.

Praegu näikse kõik olevat ju tõusukursil. Suve alguse seisuga prognoositi Eestile järgmiseks aastaks enam kui 3 protsendi suurust majanduskasvu. Eesti Pank: 3,6%. Rahandusministeerium aprillis: 3,3%. Swedbank: 2,8%. SEB: 3,5%.

Need kaunid prognoosid olid aga tehtud nukra tõdemusega, et ega täpselt teada ei ole, mis suunas poliitilised otsused lähevad, enamgi veel, riigieelarve puudujääk ähvardas samal ajal jääda 4‒5% SKPst miinusse.