Elkond Liebmann: riigieelarve testib Isamaa ja oravate keemiat
Valitsevat koalitsiooni lõhestavad sisemised vastuolud, õli valab tulle riigieelarve arutelu. Reformierakond võib konflikti külmutada, sest tema koht võimuliidu juhtparteina pole sugugi garanteeritud, kirjutab poliitikavaatleja Elkond Liebmann.
Reformierakonna ja SDE liidrid Kristen Michal ja Lauri Läänemets istuvad valitsuse pressikonverentsidel naerusui kõrvuti, aga kas see kooslus jääb ka püsima?
Foto: Andras Kralla
Paljud on sel nädalal riigikogus esimese lugemise läbinud 2025. aasta riigieelarvega rahulolematud: kulutuste kärbe pea kõigis valdkondades peale riigikaitse ning tulude kasv või õigemini säilimine tuleb peamiselt maksutõusudest.
Eestis puudub tehnoloogiliseks arenguhüppeks poliitiline tahe, valitsus ei suuda kaasata juhte-eestvedajaid, nagu olid Lennart Meri, Mart Laar või Toomas Hendrik Ilves, kirjutab riigikogu rahanduskomisjoni aseesimees Andrei Korobeinik (Keskerakond).
Valitsuse otsusel riigimajade ehitamise ja renoveerimisega järgmise perioodi riigieelarve ja eelarvestrateegia raames edasi ei minda, teatas rahandusministeerium.
Autode tellimine Euroopast on viimastel aastatel jõudsalt kasvanud. Põhjuseid on mitmeid: ostukäitumine on liikunud alates Covid-19 pandeemiast veebi, autot ei pea kohapeal otsimas käima, suurem mudelite ja varustusevalik ning nõudlus-pakkumus suhtest tulenevalt parem hinnatase. Ka Eesti maksukeskkond (CO₂-põhine automaks) suunab ostuotsuseid teadlikumaks – pelgalt ostuhinnast enam ei piisa, vaid vaadata tuleb kogukulu (TCO).