Andres Sutt: Eesti vajab suurinvesteeringute meelitamiseks riiklikku tehingutiimi
Õppigem tõeliselt suurte välisinvesteeringute ligimeelitamisel sellest, kuidas pankades rahastusotsuseid tehakse, kirjutab riigikogu liige ja endine Eesti Panga asepresident Andres Sutt (Reformierakond).
“Karbilahenduste aeg on läbi, kui soovime Eestisse meelitada suurinvesteeringuid, mis ulatuvad sadadesse miljonitesse ja miljarditesse,” kirjutab Andres Sutt.
Foto: Liis Treimann
Suured investeeringud ei tule Eestisse niisama. Neid tuleb siia meelitada, konkureerides selles teiste riikidega nii regioonis kui globaalselt.
Valitsuse otsus toetada 40 miljoni euroga aastas Eestisse tehtavaid suurinvesteeringuid, mis on vähemalt 100 miljoni euro suurused, ei ole midagi erilist, kuna sarnaselt tegutsevad ka teised riigid, leiab ehitusettevõtja Raivo Rand.
Suurinvesteeringute toetustel ei ole eelarvele mingit mõju ning on pikas perspektiivis pigem positiivne, ütles majandus- ja tööstusminister Erkki Keldo.
Kolmandatest riikidest töötajate sisserände piirarv võiks lähiajal kasvada kuni kolm korda ning valitsusliikmed on selle käikuminemises ka üsna optimistlikud, täit kokkulepet koalitsioonipartnerite vahel sellegipoolest veel ei ole.
Eesti energiasüsteem seisab teelahkmel, kus ühelt poolt on surve vähendada kasvuhoonegaaside emissioone ning teisalt tagada varustuskindlus ja konkurentsivõime rahvusvahelisel turul. Taastuvenergia areng on vältimatu samm, kuid seda saadab küsimus: kas meie sõltuvus välismaistest tehnoloogiatest ei suurene veelgi? Paneelid, inverterid ja akud vajavad materjale ning tootmisvõimsusi, mida Euroopas napib. Samas pakub taastuvenergia mitmeid strateegilisi eeliseid.