Andres Sutt: Eesti vajab suurinvesteeringute meelitamiseks riiklikku tehingutiimi

Valitsuse otsus toetada 40 miljoni euroga aastas Eestisse tehtavaid suurinvesteeringuid, mis on vähemalt 100 miljoni euro suurused, ei ole midagi erilist, kuna sarnaselt tegutsevad ka teised riigid, leiab ehitusettevõtja Raivo Rand.

Suurinvesteeringute toetustel ei ole eelarvele mingit mõju ning on pikas perspektiivis pigem positiivne, ütles majandus- ja tööstusminister Erkki Keldo.

Valitsus otsustas, et on valmis toetama 40 miljoni euroga aastas Eestisse tehtavaid suurinvesteeringuid, mis on vähemalt 100 miljoni euro suurused.

Kolmandatest riikidest töötajate sisserände piirarv võiks lähiajal kasvada kuni kolm korda ning valitsusliikmed on selle käikuminemises ka üsna optimistlikud, täit kokkulepet koalitsioonipartnerite vahel sellegipoolest veel ei ole.

Eesti riigikaitsesse panustamiseks ei pea tootma ise relvi ega tegutsema kaitsetööstuses, vaid tuge saab näidata ka muul moel. Mõnikord tähendab panus reservväelase palga säilitamist õppuse ajal, teinekord ettevõtte tehnika ja oskuste kasutamist, annetust, töötajate koolitamist või võimalust, mille kaudu saavad riigikaitsesse panustada ka ettevõtte kliendid. Tänavu jõuab tööandjate roll riigikaitses esimest korda ka Eesti ettevõtluskonkursile, kus antakse välja tiitel “Aasta riigikaitsjate toetaja 2026”.