Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Myrakas osales messil, kus mattus kaheks päevaks januse ja näljase sihtgrupi alla ning sai hobuseannuse jagu indu edasi tegutseda.
- Myrakas võttis õe appi ja põrutas pealinna Veganmessil osalema. “Mis seal salata – nägime oma ruuduliste vakstute ja Tupperware karbikestega välja nagu tõelised maakad,” nendib ta. Aga kui väravad avanesid, siis... Foto: Erakogu
Nagu ma olen juba piisavalt reljeefselt maalinud, siis ega see tänavatoitlustaja elu Eestis lihtne ole.
Riik narrib,
festivalikorraldaja narrib ja
klient narrib. Lõpuks oled nii läbi narritud, et isegi Erkki Kõlu anekdoodid tunduvad sügavate filosoofiliste tüvitekstidena.
Mis minusuguseid siis pinnal hoiab? Ennekõike jonnakus, mida siinsetel laiuskraadidel elutsejatele sündides kamaluga kaasa visatakse. Lumehelbeke end juba läbi halli kivi ei suru.
Teine asi on muidugi eduelamus. Kui ikka sõnnikuhunnikut kühveldades kuldse prossi leiad, hakkab vigel taas suurema kaarega käima.
Minu raudpolt-eduelamuseks on paljukirjeldatud igakevadine kohvikuteöö Viljandis. Uhad nii et nippel leemendab ning kui lõpuks tühjaks müüdud kuudiga koduõuele vurad ja nõrkenuna välikööki prantsatad, on näos naeratus, mis isegi Mona Lisa kadedaks teeks. Hingelt olen ma ju tegelikult ka kirjamees ja esimeste hooaegadega aru saanud, et nii lugude puhul kui tegelikult ka ärivaldkonnas on olulised nii algus kui lõpp. Kui start ja finiš on unustamatud, võib vahepealsed koperdamised ja rajalt eksimised rahulikult kõiksusele andeks anda.
Ja mina sain oktoobri esimeses pooles oma hooajale igati väärika punkti pandud. Kuigi finišisse jõudis räbalates ning kriimuline ja mudane jorss, kel hing niidiga kaelas, jäi vähemalt südamesse võidukas ja kangelaslik tunne.
Ma räägin nüüd natuke asjast ka.
Tagasi sinna
Veganmessi on Tallinnas Kultuurikatlas peetud õige mitmeid aastaid täiesti edukalt ka ilma minuta. Sattusin sinna möödunud sügisel Suure M-i kuudiga esimest korda ja
kärssasin korralikult. Pidu toimus lossis ja mina võitlesin tormituulega uhkes üksinduses selle lossi väravas. Tõsi, saatusekaaslased Retro Foodtruckiga olid samuti looduse meelevallas ja rahavoogudest kenasti eemale suunatud.
Üllar Priks, sõpradele-tuttavatele Myrakas, on kirjanik, kolumnist, muusik ja kirglik kokk. Tätoveeritud tsiklist, kes on kirjutanud lasteraamatu. Ja nüüdseks ka toitlustusettevõtja, kes hoiab Äripäeva lugejaid kursis, kuidas läheb tema osaühingul Suur M.
Kõiki Myraka lugusid näeb
Myraka ettevõtlusblogi märksõna kaudu.
Kogu koleduse kiuste jäi mulle aga ettevõtmisest juba siis väga meeldiv mälestus. Ma ei taha siinkohal hakata laulma kiidulaulu veganlusele, aga mis seal salata – inimesed, kes hoolivad kõigist elusolenditest ühtviisi, ei saa olla kurjad, kahtlased või ohtlikud.
Kuna üks ettevõtja oli end alavarustanud ja pillid toas kokku pakkinud, müüsin lahkete korraldajate vastutulekul toona festivali viimasel päeval ühe pisikese laua taga maha mõned kaasavõetud hoidised ja tulin eelarveliselt ots otsaga kokku. Kogu festivali fluidumit näinuna olin aga kindel, et tahan sinna tagasi minna.
Vot ja nüüd ma käisingi uuesti, teist korda Veganmessil. Ma ei tea, kas suudan kogetut sõnadega kirjeldada, aga minu jaoks oli kogemus eepiline.
„Ah, mis nüüd meist!“
Esiteks olin veendunud, et pean seekord pääsema siseruumidesse, ja nii ka läks. Ehk siis pidin oma kuudi setup’i ümber mängima messilaua taha. Üksiti pidi kogu kola ära mahtuma mu sõiduautosse.
Seotud lood
Festivalide sektoris on veerema lükatud lumepall, mida peatada ei oska keegi. Tulevaks suveks kaovad arvatavasti paljud festivalid ja ka senised toitlustajad, kirjutab Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Myrakas.
Ilmataat tegi oma halvima, et kolumnist-ettevõtja Myraka pealinnas käiku nurjata, aga jäi kaotajaks.
Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Myrakas aitas staažika “saslikukunni” hädast välja, ent pidi selleks väga suure lahingu võitma.
“Ükskõik kui pees vahepeal asjad on, kõik läheb mööda.“
Suure Mi toitlustusäri tänavuse hooaja kalender on koos, retseptid on koos, kaarik on stardi- ja mina laskevalmis, kirjutab Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Üllar „Myrakas“ Priks, kes seekordses postituses pajatab ajast, rahast ja elutööst.
Eesti ja kogu Baltikumi suurim kasutatud autode jaemüüja AS Longo Group pakub kõigis kolmes Balti riigis võlakirju summas 10 miljonit eurot, mille aastane fikseeritud intressimäär on 10% ja tähtaeg kolm aastat. Võlakirjade märkimisperiood kestab kuni 25. novembrini ning on avatud nii jae- kui ka kutselistele investoritele.