Digiriigile omast innovatsiooni kohtab Eesti jalgpallis napilt ning maailm liigub uue tehnoloogilise revolutsiooni tuules kiiresti kaugemale. Konkurentsis püsimiseks ja unikaalse eelise leidmiseks vajame uut lähenemist, kirjutab CGI Eesti tegevjuht Andres Birnbaum.

- Andres Birnbaum (vasakul) ja Eesti Jalgpalli Liidu juhiks kandideeriv endine tipp-profijalgpallur Ragnar Klavan. Foto: Brit Maria Tael
Kui soovime jalgpalliriigina tõusta seniselt positsioonilt FIFA edetabelis kõrgemale, siis peame tegema midagi, mida teised veel ei tee. Eesti konkurentsivõime jalgpallis ei saa tulla kvantiteedist, vaid nutikusest.
See tähendab ühtlasi oskust pigistada vähestest ressurssidest välja maksimum. Edu saavutamiseks peame kaasama rohkem talente, teadlasi ja ettevõtjaid Eesti jalgpalli arendamisse. Ühtlasi tähendab see uuenduslike tehnoloogiate kasutuselevõttu, süsteemset lähenemist andmete kogumisele ja analüüsile ning teadlikku investeerimist noortesse talentidesse.
Pöördumatu protsess
Tehnoloogia laialdast kasutuselevõtmist Eesti jalgpallis toetavad mitmed argumendid. Tehnoloogia areng on viimastel aastatel keskmisest kiirem ning jõudnud juba mitmes tööstusharus jõujooni ümber kujundada. Ka jalgpalli kui spordiala saab nimetada tööstusharuks: näiteks Hispaanias moodustab jalgpalliga otseselt seotud majandussektor ligi 1,5% riigi SKPst.
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
Jalgpall peab Eestis saama samamoodi ühiskonna ja majanduse osaks nagu Põhjamaades, ütles endine tippjalgpallur Ragnar Klavan Äripäeva raadiole, kommenteerides kandideerimist Eesti Jalgpalli Liidu presidendiks.
“Kümnevõistleja? Kes see on?”
“Mis teil juhtus,” küsis siinne hea sõber mullu varasügisel. Jõudsin juba mõelda, kuidas kommenteerida parasjagu Eestis laineid löövat idavedude skandaali, kui tuli jätk “… et te koduväljakul lausa 0 : 5 kaotasite?”. Äripäeva Lõuna-Euroopa kolumnist Lauri Vahemeri kirjutab mängude mängust.
Kuidas kollektiivne kujutlusvõime jalgpallis pankrotistus
Euroopas pole jalgpalliklubi, kes lõppenud EMi kõlavaima nime Lamine Yamali eest miljardi lauale laoks. Kuid ostja võib siiski olemas olla ja sellel võib olla juba tunduvalt laiem mõju, kirjutab jalgpalliajakirjanik Andres Must Äripäeva essees.
"See projekt on hullumeelne!"
Kui eelmisel kümnendil liikus Araabiast raha Euroopa jalgpalli, siis nüüd transporditakse Euroopa jalgpall ühes tükis Araabiasse, kirjutab jalgpalliajakirjanik Andres Must Äripäeva essees.
Keeltekool Kirjatäht tähistab veeburarikuus kümnendat tegutsemisaastat. Seda, et aeg on tegusalt ja lennates läinud, kinnitab tõsiasi, et ümmarguse tähtpäeva saabumist tuli kooli juhile ning asutajale Ülle Koppelile meelde tuletada. “Numbrid on minu jaoks kõige nõrgem külg. Need ei seisa meeles, kipuvad ununema ja sassi minema,” naerab ta.