• OMX Baltic−0,19%298,97
  • OMX Riga0,07%891,39
  • OMX Tallinn−0,28%2 055,59
  • OMX Vilnius−0,01%1 206,2
  • S&P 500−0,01%6 296,79
  • DOW 30−0,32%44 342,19
  • Nasdaq 0,05%20 895,66
  • FTSE 1000,22%8 992,12
  • Nikkei 225−0,21%39 819,11
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,86
  • GBP/EUR0,00%1,15
  • EUR/RUB0,00%91,43
  • OMX Baltic−0,19%298,97
  • OMX Riga0,07%891,39
  • OMX Tallinn−0,28%2 055,59
  • OMX Vilnius−0,01%1 206,2
  • S&P 500−0,01%6 296,79
  • DOW 30−0,32%44 342,19
  • Nasdaq 0,05%20 895,66
  • FTSE 1000,22%8 992,12
  • Nikkei 225−0,21%39 819,11
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,86
  • GBP/EUR0,00%1,15
  • EUR/RUB0,00%91,43
  • 03.03.25, 12:20

Palmi Lahe: eakate hooldus ei tohi ajast maha jääda, otse vastupidi!

Tänapäevased digilahendused pakuvad vananevas maailmas üha hädavajalikumaid võimalusi nii hooldajate kui ka hooldatavate elu paremaks muuta, kuid selleks vajalikud oskused ei kipu hooldustöötajateni jõudma, kirjutab Palmi Lahe arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis.
“Aastaks 2050 on dementsuse esinemissagedus tõusnud praegusega võrreldes kuuekordseks. See tähendab, et meie vastutus ja roll hooldussektoris muutuvad olulisemaks kui kunagi varem,” kirjutab Palmi Lahe.
  • “Aastaks 2050 on dementsuse esinemissagedus tõusnud praegusega võrreldes kuuekordseks. See tähendab, et meie vastutus ja roll hooldussektoris muutuvad olulisemaks kui kunagi varem,” kirjutab Palmi Lahe.
  • Foto: Erakogu
Tehnoloogia areng on muutnud meie igapäevaelu kõiki aspekte. See, kuidas me suhtleme, töötame ja üksteise eest hoolitseme, on läbi teinud tohutu muutuse.
Ka hooldussektoris on uued digitaalsed lahendused avanud võimalusi, mida veel mõnikümmend aastat tagasi ei osatud ettegi kujutada. Ent nende võimaluste täielikuks rakendamiseks peame tegema ühe olulise sammu – omandama vajalikud digipädevused!
Kujutage ette maailma, kus ükski eakas inimene ei pea kannatama ravimite valesti manustamise tõttu. Kus kukkumised ja muud terviseriskid tuvastatakse hetkega ning kus hooldustöötajatel on ligipääs täpsele ja usaldusväärsele infole, et teha kiireid ja elutähtsaid otsuseid. See ei ole enam ulme, vaid reaalsus, mida digitehnoloogia võimaldab. Kuid selleks, et need lahendused tooksid tõelist kasu, peavad meie hooldustöötajad olema valmis õppima, arenema ja tehnoloogiaga kaasas käima.

Artikkel jätkub pärast reklaami

Hädavajalik tööriist
Maailma terviseorganisatsioon on hoiatanud, et rahvastiku vananemine on 21. sajandi üks suurimaid väljakutseid. Aastaks 2050 on dementsuse esinemissagedus tõusnud praegusega võrreldes kuuekordseks. See tähendab, et meie vastutus ja roll hooldussektoris muutuvad olulisemaks kui kunagi varem.
Digipädevus ei ole enam lihtsalt lisavõimalus. See on hädavajalik tööriist, mis võimaldab meil pakkuda eakatele paremat, täpsemat ja inimväärsemat hooldust.
Ravimite täpne ja ohutu manustamine muutub lihtsamaks nutikate ravimidosaatorite abil, mis aitavad vältida eksimusi ning tagavad, et ravimid saavad alati võetud õigel ajal ja õiges koguses. Turvalisuse suurendamine on võimalik liikumis- ja kukkumisandurite abil, mis võimaldavad reageerida kriitilistele olukordadele kiiremini kui kunagi varem, aidates vältida raskeid vigastusi ja tagades, et abi jõuab õigel ajal kohale.
Efektiivne suhtlus ja andmete haldamine saavad uue mõõtme kaasaegsete hooldustarkvarade kaudu, mis võimaldavad meil dokumenteerida eakate terviseseisundit täpsemalt ja kiiremini. See aitab meil teha paremaid otsuseid ja parandada hoolduse kvaliteeti.
Kui töötajad tunnevad end digilahenduste kasutamisel kindlalt, muudab see nende igapäevatöö sujuvamaks ja meeldivamaks, suurendades samal ajal ka töörõõmu ning vähendades stressi.
Teie võimalus!
Digitehnoloogia kasutuselevõtt ei ole aga ainult positiivsete külgedega. Kui töötaja ei tunne end uute tööriistade kasutamisel kindlalt, võib see tekitada tehnostressi – ärevust, pingeid ja hirmu, et ei suudeta uue tehnoloogiaga toime tulla. Seepärast ei piisa ainult uuenduslike lahenduste juurutamisest. Me vajame ka süsteemset ja järjepidevat koolitust, tuge ja enesekindluse tõstmist.

Artikkel jätkub pärast reklaami

Hooldustöötajad, see on teie võimalus! Võimalus tõsta oma ametialast kompetentsi, muuta oma igapäevatöö lihtsamaks ja samal ajal parandada eakate elukvaliteeti. Tehnoloogia ei tule meie inimlikkust asendama – see on siin selleks, et täiendada ja toetada meie hoolivat kätt, empaatiat ja südamesoojust.
Aga ülejäänud?
Maailmas on 80% ChatGPT kasutajatest alla 35aastased, kes kasutavad seda enamasti õppimiseks ja koolitööks. Eesti on ChatGPT kasutajate osakaalu poolest maailma top 15 hulgas. Iga neljas kodanik omab kontot, ehk üle 300 000 inimese kasutab seda peamiselt õppimiseks, õpetamiseks, programmeerimiseks ja kirjutamiseks.
Kuid kuidas on lood ülejäänutega? Kas ainult õpilased ja tudengid peaksid digitehnoloogia võimalusi ära kasutama? Miks ei võiks ka hooldustöötajad kasutada tänapäevaseid digivahendeid, et oma igapäevatööd lihtsustada, kvaliteeti tõsta ja stressi vähendada?
Me teame, et Eestis on tehnoloogia arengus tehtud edusamme, kuid taas eelistatakse väheseid ning üleriigiliselt jääb eesmärk täitmata. Kuigi on teada, et digioskused on tuleviku töömaailmas kriitilise tähtsusega, ei jõua vajalikud koolitused ja ressursid tihti nendeni, kes neid kõige rohkem vajaksid. See omakorda pidurdab arengut ning jätab paljud hooldustöötajad ilma võimalusest oma tööd efektiivsemaks ja lihtsamaks muuta.
Õppimine ei lõpe
Vaja on praktilisi koolitusprogramme, mis ei keskendu ainult tehnilisele oskusele, vaid ka sellele, kuidas digilahendused aitavad igapäevatöös. Vaja on tuge, et õppida uusi süsteeme ilma hirmu tundmata. Vaja on teadlikkust, kuidas tehnoloogia saab olla meie parim liitlane. Ja kõige tähtsam: me peame mõistma, et õppimine ei lõpe kunagi.
Tehnoloogia areneb, meie ümbrus muutub ja ka meie peame ajaga kaasas käima. Iga uus oskus, mille omandame, on samm lähemale paremale hooldusele ja suuremale töörahulolule.
Tehnoloogia ei ole tulevik – see on juba olevik.
Pane eduidee kirja ja võida 10 000 eurot!
Edukas Eesti on Äripäeva, Helmese, Elengeri (endine Eesti Gaas), If Kindlustuse, Ellex Raidla Advokaadibüroo, Swedbanki ja Verstoni konkurss, kuhu ootame Eesti eduloo uuendamise ja arengu kiirendamise ideid arvamusloo vormis.
Konkursil saab osaleda kuni kahe võistlustööga, artikli maht on kuni 5000 tähemärki (koos tühikutega). Kesksed hindamise kriteeriumid on ideede algupärasus, teostatavus ning särav esitus. Grand prix toob võitjale 10 000 eurot, teine koht 3000 ja kolmas 2000 eurot.
Žüriisse kuuluvad korraldavate ettevõtete omanikud ja juhid, konkursi viib läbi Äripäeva arvamustoimetus. Konkurss lõpeb 31. märtsil 2025.
Võistlustööd ilmuvad Äripäeva arvamusosas avatud erirubriigis ja Eduka Eesti Facebooki lehel. Võistlustöö ja autori pildi saab esitada siin. Tehniliste probleemide ja lisaküsimuste korral kirjutage meile [email protected].

Seotud lood

Äriplaan 2026

Äriplaan 2026

Uurime välja Eesti majanduse arengusuunad 2026. aastal, et ettevõtjatel ja tippjuhtidel oleks, millele tuginedes järgmist aastat planeerida.

Kas eksport ja kaitsetööstuse areng võiksid Eesti majandusele uue käigu sisse aidata? Kuidas näevad Põhjamaade ettevõtjad ja tippjuhid Eesti võimalusi rahvusvahelisel areenil ning kas nad plaanivad siia investeerida? Kuhu investeerivad ning millele tõmbavad pidurit Eesti ettevõtjad? Missugune on riigi äriplaan 2026. aastaks? Kõigile nendele küsimustele saad vastuse 17. septembril Eesti mõjukaimal majanduskonverentsil Äriplaan!

Enda kogemust tulevad Eestisse jagama ülemaailmse ulatusega Rootsi masina- ja metallitööstusettevõte Hanza AB asutaja ja tegevjuht Erik Stenfors ning Telia Company president ja tegevjuht Patrik Hofbauer.

  • Toimumisaeg:
    17.09.2025
  • Alguseni:
    1 k 27 p 0 t
  • Toimumiskoht:
    Tallinn

Hetkel kuum

Podcastid

Tagasi Äripäeva esilehele