Raul Allikivi: Eestil tuleb luua krativalmidus

Eestil on olemas kõik eeltingimused, et teha järgmine kvalitatiivne hüpe digiriigi arengus. Meil on olemas turvaline digitaalse identiteedi süsteem, läbipaistev ja usaldusväärne andmevahetustaristu ning juba ka seaduslikult reguleeritud nõusolekuteenus, kus inimene saab lubada juurdepääsu oma andmetele.

Ent uus tehnoloogiline tsunami – AI agendid ehk kratid – seavad meile uue ülesande: kuidas muuta meie e-riigi taristu ligipääsetavaks ka AI-põhistele teenustele, mis tegutsevad inimese või organisatsiooni nimel.

Eestis tuleb seadusandlikult defineerida kratt kui digitaalne esindaja või agent, kelle tegevus on seotud teda kontrolliva isiku või organisatsiooniga. Kratt peab olema registreeritud ja tema tegevus andmetele juurdepääsul peab olema jälgitav. Lõplik vastutus jääb alati inimesele või juriidilisele isikule, kelle nimel agent tegutseb.

Olemasolevat nõusolekuteenust tuleb laiendada nii, et see võimaldaks anda masinloetava, ajaliselt piiratud ja eesmärgipõhise loa andmete jagamiseks konkreetsele kratile. Iga kratt peab olema unikaalselt identifitseeritav (nt läbi tema digitaalse sõrmejälje ehk hash’i) ning talle antud luba peab olema igal hetkel inimese poolt tühistatav.

X-tee kõrvale tuleb luua AI agentide liidestuskiht – turvaline pääsupunkt ehk kratiuks, mille läbi on võimalik kontrollida, millistele andmetele ja millise nõusoleku alusel kratt ligi pääseb ja tagama, et kratt näeb ainult seda, mida tal oma ülesande täitmiseks vaja on. Olemuslikult on tarvis midagi sarnast nagu turvaserverid, läbi mille täna erinevad organisatsioonid X-teega liidestuvad.

Kõik tundlike andmetega toimuvad tegevused peavad toimuma nö liivakastis, sandboxitud ehk turvatud keskkonnas, kus andmetöötlus on piiritletud raamides, mälu on krüpteeritud ning väljundid kontrollitud. See võib olla kas pilvepõhine teenus, turvaline server või isegi lokaalne töötlemine kasutaja isiklikus seadmes.

Eesti ei peaks looma ühte oma kratti kõigile, vaid looma avatud platvormi, millega saavad liituda erinevad arendajad. Iga kratt, kes soovib ligipääsu riigi poolt hoitud andmetele, peab vastama riigi poolt seatud tehnilistele, turvalisuse ja usaldusväärsuse standarditele.

Põhjuseid on palju. Suhtlus avaliku sektoriga automatiseerub veelgi. Kodanikul tekib võime kasutada oma riigi poolt hoitud andmeid. Eestist saab maailmas esimene funktsionaalne “kratimajandus”, mis vallandab laiemad ahelreaktsioonid - efektiivsus kasvab läbi erinevate majandussektorite.

Tehisintellekti kasutuselevõtt toimub turvaliselt ja läbipaistvalt. Aastaks 2030 võiks sellise mudeli majanduslik mõju ulatuda hinnanguliselt kuni 10% SKP-st – kõrgem tootlikkus, väiksemad kulud ja lisanduv innovatsioon.

Krattide tulek on vältimatu – küsimus on selles, et kas me osaleme selle uue maailma kujundamises vastavalt Eesti põhimõtetele või ootame, et keegi teine neile väljakutsetele mingid lahendused leiaks. Täna on meil võimalus astuda oma e-riigi arendamisel järgmine samm, olla teistest ees ning viia Eesti uue kratiajastu liidriks.