Ehk tuleks muuta viisi, kuidas otsustamise juurde saadakse ja kuidas otsused otsustajate endi tulevikku mõjutavad, kirjutab Farištamo Eller arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis.

- “Aega peitust mängida ja jätkata neoliberaalse mõtteviisiga, mille järgi seisneb vabadus võimaluses teisendada kõik ümber rahaks, ei ole,” kirjutab Farištamo Eller.
Elame ajal, mil selleks, et elu Maal saaks jätkuda meile meeldival moel, on vaja oma elu ja harjumusi muuta. “Tundub, et ühiskond korraga nii õitseb kui ka sooritab suitsiidi,”
kirjutab Firenze ülikooli füüsikalise keemia professor ja terve hulga raamatute autor Ugo Bardi.
Muutusi suitsiidi vältimiseks nõuavad paljud vabaühendused, teadlased ja tavalised inimesed. Üheks pudelikaelaks aga
näivad olevat poliitikud, kel on võim muutuste elluviimiseks, kuid kes seda kasutanud pole.
Pea kõik inimesed teevad otsuseid lähtuvalt iseenda maailmavaatest, teadmistest, muredest ja mõjutajatest. Seetõttu on omal kohal vaadelda, kes on need, kelle võimuses on vajalikke muutusi ellu kutsuda.
Muutuste vajadust on nii palju selgitatud, et viitan vaid Mariliis Kõutsi artiklile
“Loodust asendada ei saa” Sirbi veergudel. “Olukorra peasüüdlane vaatab meile vastu peeglist,” kirjutas Kõuts.
Ühekülgselt poliitikud
Poliitikuid, kellelt nõuame muutuste tegemist, mõjutaksid need muutused enim. Samuti puudutaksid muutused neid toetavaid ja mõjutavaid ärimehi ja ettevõtteid.
Näiteks vajadus loobuda majanduskasvust ühiskonna eesmärgina – sellest räägivad järjest enam isegi peavoolu majandusteadlased. Tähtis on ühiskond võimalikult võrdseks disainida, muu hulgas läbi vara ja kasumi maksustamise ning kasumile ja palgale ülempiiri seadmisega. On
tõendeid, et jõukuse ja sissetulekute ebavõrdsuse vähendamine on peamine ühiskonna üldise õnnelikkuse parandamise mehhanism.
Praegune valimisprotsess nõuab palju ressursse, mis pakubki suurettevõtetele võimalust suurendada oma mõjuvõimu erakondi rahastades. Poliitikud, kes selliselt annetusi vastu ei võta, omavad tavaliselt vähem vahendeid oma sõnumi nähtavaks tegemiseks ja tõmbavad alla tõenäosust saada valituks.
Ehk tuleks muuta viisi, kuidas otsustamise juurde saadakse ja kuidas otsused otsustajate endi tulevikku mõjutavad?
Eesti kohta sellekohast uuringut minu teada ei ole, kuid USA näitel on teada, et paljud poliitikud on pigem samast ühiskonnakihist, pigem eliitharidusega ja jõukad ning on
tõendeid, et nad hääletavad suuresti oma klassihuvide järgi. Seetõttu saavad sotsiaal-majandusliku redeli alumise kolmandiku inimeste mured pigem eiratud ja keskmise kolmandiku muresid võetakse arvesse siis, kui need on kooskõlas ülemise kolmandiku teemadega.
Üks osa probleemist ongi poliitikute ühekülgsus. Isegi kui nad on erinevad poliitikasse sisenedes, muutuvad need, kes poliitikasse jäävad, tihtipeale märksa sarnasemaks kui neile enestelegi ilmselt meeldiks mõelda. Otsused, mida on vaja teha, on ebapopulaarsed ja nõnda poetakse peitu väite „poliitiline tahe puudub“ taha.
Hetkel kuum
Võlavaidlus ja müügiplaanid
Avaliku arvamuse arhitektid
Aega peitust mängida ja jätkata neoliberaalse mõtteviisiga, mille järgi seisneb vabadus võimaluses teisendada kõik ümber rahaks, ei ole. Elamine mõtteviisis, et majandus(kasv) on kogu ühiskonna vundament, tuleb lõpetada, sest ressursid ammutab majandus (loodus)keskkonnast ja ükskõik kui palju inimesed loodusega kompromisse püüavad sõlmida, jääb see võimatuks missiooniks ning lõpuks tuleb ikka loodusseadused ära õppida ja otsused neist lähtuvalt teha.
On oluline teada, et avalikul arvamusel on arhitektid ning avaliku arvamuse kujundamine on n-ö päris asi. Levila on kirjutanud näiteks
tuumalobist loo. Samuti on Levilas analüüsitud
metsatööstuse turundust ja kommunikatsiooni (võrreldes inimeste päris arvamusega). Paljud on ilmselt näinud Martti Helde filmi “Vara küps”, millele filmiti ka järg “Vara küps. Meedia ja kommunikatsioon”, et näidata, kuidas avaliku arvamuse kujundamine käib.
Professionaalne lobi takistab oluliste vajalike otsuste vastuvõtmist. Erinevatel ülemaailmsetel läbirääkimistel on viimasel ajal tavaks saanud, et lobiste on rohkem kui riikide esindajaid endid ning et lobistid on ka delegatsioonide endi sees, mistõttu on nad lausa suletud uste taga toimuvatel aruteludel kaasas.
Kas oleks vaja avalikes huvides ja avaliku hüve eest kõnelejate hääl aruteludes kuidagi eristada, näiteks konkreetse märgisega?
Meie ühiskonnas on lisaks vaja seljatada huvikaitsjate tühistamise kultuur. On vaja mõista, et just meie kõigi elukeskkonna täiel kiirusel lõhkumine ja laastamine on äärmuslik.
Ellujäämises edukas
Riigisektori töökorraldusse näib olevat sisse kirjutatud keerukus muutusi teha. Pidevad koosolekud, ümarlauad ja arutelud, mis viivad vaid järgmiste koosolekute kokkukutsumiseni. Mis see tehno-uskki muud on kui soov jätkata „edukat“ läänelikku eluviisi soovitavalt nõnda, et olla nende rikaste poolel, kes aina rikastuvad kõigi teiste inimeste ja kogu planeedi arvelt?
Vajalikud muutused on aga vaja ära teha kasvõi selleks, et inimene oma ellujäämiseski edukas oleks. Kui otsustussüsteemid pole vajalikke muutuseid ja otsuseid soosivad, siis tuleb need ümber disainida.
Pane eduidee kirja ja võida 10 000 eurot!
Edukas Eesti on Äripäeva, Helmese, Elengeri (endine Eesti Gaas), If Kindlustuse, Ellex Raidla Advokaadibüroo, Swedbanki ja Verstoni konkurss, kuhu ootame Eesti eduloo uuendamise ja arengu kiirendamise ideid arvamusloo vormis.
Žüriisse kuuluvad korraldavate ettevõtete omanikud ja juhid, konkursi viib läbi Äripäeva arvamustoimetus. NB! Tööde vastuvõtt on lõppenud. Žürii koguneb aprilli lõpus, auhinnad anname üle mai alguses.
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!