- OMX Baltic0,08%318,14
- OMX Riga−1,09%954,61
- OMX Tallinn−0,01%2 205,83
- OMX Vilnius0,19%1 500,85
- S&P 5000,17%7 650,5
- DOW 30−0,18%51 682,64
- Nasdaq 0,39%26 522,55
- FTSE 100−1,45%10 659,13
- Nikkei 2251,38%65 018,95
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,87
- GBP/EUR0,00%1,17
- EUR/RUB0,00%96,6
- OMX Baltic0,08%318,14
- OMX Riga−1,09%954,61
- OMX Tallinn−0,01%2 205,83
- OMX Vilnius0,19%1 500,85
- S&P 5000,17%7 650,5
- DOW 30−0,18%51 682,64
- Nasdaq 0,39%26 522,55
- FTSE 100−1,45%10 659,13
- Nikkei 2251,38%65 018,95
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,87
- GBP/EUR0,00%1,17
- EUR/RUB0,00%96,6
Kunnar Kukk: loome isikliku tervisefondi, vähendame riikliku pensionisüsteemi koormust
Eesti vajab sotsiaalkindlustussüsteemi reformi, kirjutab Kunnar Kukk arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis.
Vananev elanikkond ja kasvavad tervishoiukulud nõuavad meilt uusi lahendusi. Pakun kaks ideed: kasutame 3% sotsiaalmaksu ravikindlustuse osast isikliku tervisefondi tarbeks enda valitud tervishoiuteenuste kasutamiseks ning 5% brutopalgalt pensionikindlustusest tuleks investeerida riiklikult turu keskmist tootlust pakkuvasse pensionifondi.
Sotsiaalmaksu määr Eestis on 33% brutopalgast – 20% pensionikindlustuseks ja 13% ravikindlustuseks. Me ei muudaks kogumäära, vaid jaotust. Tervisefondi suunataks igal aastal 120 miljonit eurot ja riiklikku pensionifondi 200 miljonit eurot aastas. See tekitaks riigieelarvesse 320 miljoni euro suuruse puudujäägi, mis tuleks ajutiselt katta.
Puudujäägi kompenseerimiseks on mitu võimalust. Tervishoiusüsteemi halduskulude vähendamine ja avaliku sektori efektiivsuse kasv võiks kokku hoida 100-110 miljonit eurot aastas.
Isiklikku tervisefondi ja pensionifondi loomine suurendaks investeerimist, tuues täiendavat maksutulu 80-90 miljonit. Kolmandaks, kui inimesed kasutavad oma tervisefondi, väheneb surve riiklikule süsteemile, säästes edaspidi niimoodi 40-50 miljonit aastas.
Kui pensionifondi suunataks aastas ca 200 miljonit eurot ja tootlus jääks 7% juurde, koguneks 10 aastaga pensionifondi 2,76 miljardit eurot – 2 miljardit sissemaksetest ja 760 miljonit tootlusest. 30 aasta perspektiivis kasvaks summa veelgi märkimisväärsemaks, võimaldades nii vähendada survet riigieelarvele.
See eeldaks ilmselt ka seadusmuudatusi investeerimises. Samuti peaks see fond jääma puutumatuks igapäevakulutustest, et ei juhtuks nii nagu töötukassa reservidega, mida jooksvate kulude katteks kasutatakse.
Keskmise palgaga (eelmisel aastal 2007 eurot) töötajal koguneks tervisefondi aastas 722 eurot, millega saaks katta hambaravi, taastusravi, kompenseerimata ravimeid või lühema ooteajaga eriarsti visiite. Isiklik tervisefond aitaks tervishoiukulusid planeerida ja vähendaks samuti riikliku süsteemi koormust.
5% ümbersuunamine pensionifondi võib tekitada küsimuse mõjust praegustele pensionäridele. Eesti pensionisüsteem toimib jooksvate maksete põhimõttel – tänased töötajad finantseerivad oma maksudega tänaste pensionäride pensione.
Lühiajaliselt võiks reform tähendada 3-4% väiksemat kasvutempot pensionitõusudes, kui seda ei kompenseerita. Lahendused oleksid järkjärguline rakendamine, sihtotstarbelised toetused pensionäridele ja täiendava maksutulu loomine majanduse elavnemisest.
Pikas perspektiivis tuleks reform kasuks ka praegustele pensionäridele läbi parema elukvaliteedi ja suurema ressursside ümberjaotamise.
Kümne aastaga kasutataks tervisefondi 1,3 miljardi ulatuses (kasvu arvestamata) ja pensionifondi 2,76 miljardit eurot, luues märkimisväärse erakapitali tervishoiuteenustele ja investeeringutele. Pensionifondi hajutatud ja indeksfonde järgiv investeeritud kapital võimaldaks Eesti kodanikel saada kasu globaalsest majanduskasvust.
Hetkel kuum
Ärme pelga muutusi
Usun, et reform on eriti oluline vananeva rahvastikuga ühiskonnas, kus tööealise elanikkonna suhe pensionäridesse kahaneb. Indeksfondide kõrgem tootlus aitab tagada jätkusuutlikuma pensionisüsteemi.
Isikliku tervisefondi ja riikliku pensionifondi loomine I samba kõrvale liigutaks Eesti kombineeritud süsteemi poole, kus säilib solidaarsuspõhimõte, kuid suureneb sealjuures isiklik vastutus.
Ärgem kartkem muutusi, andes inimestele suurema kontrolli.
Kuigi lühiajaline mõju eelarvele on negatiivne, on pikaajaline mõju majandusele ja sotsiaalsüsteemile positiivne. Majanduse liberaliseerimine sotsiaalsektoris ei tähenda sotsiaalse vastutuse vähendamist, vaid selle nutikamaks muutmist. Miks ei võiks Eesti olla taas eesnäitajaks innovaatiliste sotsiaalsete lahenduste väljatöötamisel?
Arvamuskonkurss Edukas Eesti
Edukas Eesti on Äripäeva, Helmese, Elengeri (endine Eesti Gaas), If Kindlustuse, Ellex Raidla Advokaadibüroo, Swedbanki ja Verstoni konkurss, kuhu ootame Eesti eduloo uuendamise ja arengu kiirendamise ideid arvamusloo vormis. Konkursi peaauhind on 10 000 eurot.
Žüriisse kuuluvad korraldavate ettevõtete omanikud ja juhid, konkursi viib läbi Äripäeva arvamustoimetus. NB! Tööde vastuvõtt on lõppenud. Žürii koguneb aprilli lõpus, auhinnad anname üle mai alguses.
Seotud lood
- ST
Võlakirju saab märkida 24. septembrini
Hetkel kuum
Piimatootjate ees kohustusi 26 miljonit
Mis on Jaan Tallinnal sellist, mida teistel pole?
TTJA menetlus tuvastas rikkumised
Kohtunik: hagi on hästi mahukas ja hõre, nõue väga suur
Podcastid
Enimloetud
2
Piimatootjate ees kohustusi 26 miljonit
4
Mis on Jaan Tallinnal sellist, mida teistel pole?
5
Viimased uudised
Tagasi Äripäeva esilehele