Artikkel
  • Kuula
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Kreeka vajab reforme pankrotikuulutuste kiuste

    Teades, et parastamine aitab vähe, on kreeditorid veelkord riigi aitamisse oma kodumaist poliitilist kapitali panustanud lootuses, et arengut suunavate tingimuste ja laenuraha koosmõjus saab Kreekastki kaasaegne turumajanduslik riik, kirjutas Martin Põder rahandusministeeriumist.

    Kreeka teise abiprogrammi esimene ülevaatus on kaheksa kuud pärast eelmiste väljamaksete tegemist EFSFi ja IMFi poolt lõpule jõudmas. Selle „kvartaalse“ ülevaatuse venimist põhjustanud poliitilised segadused ning ebaselgus tuleviku suhtes on ka Kreeka jätkuva majanduslanguse peasüüdlased. Kuid nüüd on Euroopal ja IMFil  vähemalt koostööaldis ja -võimeline partner.
    Koalitsioonivalitsus eesotsas peaminister Samarasega leppis troikaga (Euroopa Komisjon; IMF ja Euroopa Keskpank) kokku uuendatud koostöömemorandumi,  mis koondab sadu ülesandeid riigirahanduse, tööjõuturu, tervishoiu, finantssektori, toote- ja teenuseturu jpt valdkondades. Näiteks pensioniiga tõstetakse ühe sammuga kahe aasta võrra, 67 eluaastani. 1. jaanuarist 2013 rakenduvad progresseeruvad kärped erirežiimis palgasaajatele  - kohtunikud, diplomaadid, arstid, sõjaväelased jmt tööalade esindajad, kelle palk on vahemikus 2500-4000 eurot kaotavad sellest 30%. Vabanetakse paljudest maksueranditest ja -soodustustest. Finantssektoris võib oodata nõrgemate pankade restruktureerimisi ja sulgemisi. Viimase kolme aastaga on riigi struktuurne eelarvepositsioon paranenud juba 13% SKPst ning kokkulepitud lisameetmed peaksid viima eelarve nn primaarülejäägi 4.5% tasemele 2016 aastaks – see aga võimaldab võlakoormust püsivalt vähendama hakata.
    Abilaenuprogrammi nõudmised on mõistagi ebamugavad nii inimestele, kes peavad osast sissetulekust või hüvedest loobuma, kui ka poliitikutele, kes peavad reforme selgitama – ent kohandumine välise toe abil on kordades pehmem kui korratu pankrotiga kaasnevas kaoses. Eurost loobumine, mida vahel Kreekale soovitatakse, hävitaks kodumaise kapitali, säästude väärtust märksa enam ja elatustaseme kohandumine tuleks praegusest järsem. Ja reformida tuleks ikka.
    Just vähene usk riigi reformivõimesse on õõnestanud seni kokkulepitud meetmete tulemuslikkust. Näiteks ambitsioonikast erastamiskavast loodetakse kümneid miljardeid tulu, kuid välisinvestori vaatevinklist on riskantne panustada riiki, mille põhikreeditorid pole tingimustes üksmeelel – „parem ootan veel aasta ja saan vara veel poole odavamalt kätte“ võib mõelda mõnd põnevat sadamat sihtiv huviline. Mõistlik oleks aga varade odavmüüki vältida.
    Nii on vältimatu lahendada Kreeka küsimus veenvalt. Euroalas on teisigi nn haavatavaid riike, mida turud survestada võiksid kui euroala ühtsust demonstreerida ei suuda. Lahenduse keskpunktis on võlakoormus – eurogrupis 26. novembril sündinud kokkuleppe kohaselt sihitakse võlataseme alanemist 2020. aastaks 124%-ni SKPst ja 2022. aastaks juba alla 110%. Ootuse põhieeldusteks on kreeditoride püsiv tugi ja majanduskasvu taastumine, mida omakorda abistab majanduse avanemine, piirangute kaotamine ja üldine usalduse taastumine. Et ootus realiseeruks, on euroala riigid oma soodsaid laenutingimusi täiendavalt pehmendanud – kuid laenude andeksandmist ei ole toimunud ja seda ka ei plaanita.
    Kreeka võlakoormuse vähendamist aitavad juba käivitunud võlakirjade allahindlusega tagasiost ja kahepoolses korras (Eestita) antud abilaenude intressialandused. Lisaks lükkuvad Kreeka intressimaksed EFSFile aastasse 2023 ja edasi. Need ja muud meetmed üheskoos tasandavad võlateenindusprofiili riigile jõukohaseks.
  • Hetkel kuum
Kai Realo: riigi konkurentsivõime ei teki üleöö, ka majandust tuleb juhtida
Eesti majanduse jätkuvalt halvenev konkurentsivõime ja kestev majanduslangus kõnelevad sellest, et peame riigina majanduse konkurentsivõime tugevdamise fookusesse võtma, kirjutab Eesti Tööandjate Keskliidu volikogu esinaine Kai Realo.
Eesti majanduse jätkuvalt halvenev konkurentsivõime ja kestev majanduslangus kõnelevad sellest, et peame riigina majanduse konkurentsivõime tugevdamise fookusesse võtma, kirjutab Eesti Tööandjate Keskliidu volikogu esinaine Kai Realo.
Rahagurude välimääraja: keda usaldada? Vaata suurest tabelist, kes mis hinnaga nõu jagab!
Kust rahatarkust ammutada, kui on soov oma finantsiline tulevik kindlustada? Üksi alati kaugele ei jõua, seega investeerimise ja laiemas mõistes rahatarkuse puhul saab appi võtta kogenud investorid, kel igaühel oma stiil ja nišš. Teeme asja selgeks!
Kust rahatarkust ammutada, kui on soov oma finantsiline tulevik kindlustada? Üksi alati kaugele ei jõua, seega investeerimise ja laiemas mõistes rahatarkuse puhul saab appi võtta kogenud investorid, kel igaühel oma stiil ja nišš. Teeme asja selgeks!
Articles republished from the Financial Times
Reaalajas börsiinfo
Plaan küps: väikefirmadele terendavad soodsamad laenud
KredExi ja EASi ühendasutus tahab pakkuda mikro- ja väikeettevõtetele laenu võtmisel käendust, et nad saaksid finantseeringu parematel tingimustel. Plaan pole veel pankades vastu võetud, aga küpseb.
KredExi ja EASi ühendasutus tahab pakkuda mikro- ja väikeettevõtetele laenu võtmisel käendust, et nad saaksid finantseeringu parematel tingimustel. Plaan pole veel pankades vastu võetud, aga küpseb.
Gasellid
Kiiresti kasvavate firmade liikumist toetavad:
Gaselli KongressAJ TootedFinora BankGBC Team | Salesforce
Pannkoogimeistrid uuendavad kasvuretsepti: tuleb Eestist väljas ise äri püsti panna
Kookeri minipannkookidega tuntust kogunud Mesti omanikud tunnistasid Äripäeva raadios, et olid frantsiisi avamisele väljaspool Eestit juba päris lähedal, kuid aeg polnud küps. Enne tuleb ka ise üks koht välismaal avada.
Kookeri minipannkookidega tuntust kogunud Mesti omanikud tunnistasid Äripäeva raadios, et olid frantsiisi avamisele väljaspool Eestit juba päris lähedal, kuid aeg polnud küps. Enne tuleb ka ise üks koht välismaal avada.
Tööpäev parima juhiga: viis nippi, kuidas olla edukam juht
Eesti Personalijuhtimise Ühingu (PARE) tegevjuht Kai Saard käis luurel, kuidas Eesti parim juht Ivo Suursoo päriselt juhib, kuidas töötab, mida loeb ja kellega suhtleb.
Eesti Personalijuhtimise Ühingu (PARE) tegevjuht Kai Saard käis luurel, kuidas Eesti parim juht Ivo Suursoo päriselt juhib, kuidas töötab, mida loeb ja kellega suhtleb.
Neste lahkus Rohetiigrist. Vastastikku jagatakse teravaid süüdistusi
Neste teatas, et lahkub Rohetiigrist, sest ei pea transpordi teekaardi koostamise protsessi läbipaistvaks ega teaduspõhiseks. Rohetiiger pole süüdistusega nõus ja heidab Nestele ette vähest panust teekaardi loomisesse, kirjutab kestlikkusuudised.ee.
Neste teatas, et lahkub Rohetiigrist, sest ei pea transpordi teekaardi koostamise protsessi läbipaistvaks ega teaduspõhiseks. Rohetiiger pole süüdistusega nõus ja heidab Nestele ette vähest panust teekaardi loomisesse, kirjutab kestlikkusuudised.ee.
Maailma autohiidudele tootev firma tegi käiberekordi. „Mis siin öelda, eks ikka tuleb rahul olla“
Mainekatele Euroopa autotööstustele allhankeid tegev Mistra-Autex lõpetas eelmise aasta rekordkasumiga ning ületas endagi ootusi. Sel aastal loodab ettevõte edu enam-vähem korrata.
Mainekatele Euroopa autotööstustele allhankeid tegev Mistra-Autex lõpetas eelmise aasta rekordkasumiga ning ületas endagi ootusi. Sel aastal loodab ettevõte edu enam-vähem korrata.
Eesti meediaettevõtted asutasid kollektiivse esindamise organisatsiooni
Delfi Meedia, Postimees Grupp, Õhtuleht Kirjastus ja Äripäev sõlmisid lepingu uudismeedia väljaandjate kollektiivse esindamise organisatsiooni Balti Uudismeedia Väljaandjate Ühing asutamiseks.
Delfi Meedia, Postimees Grupp, Õhtuleht Kirjastus ja Äripäev sõlmisid lepingu uudismeedia väljaandjate kollektiivse esindamise organisatsiooni Balti Uudismeedia Väljaandjate Ühing asutamiseks.
Seadusemuudatus ei luba pangakontot heast peast kinni panna
Seadusemuudatus paneb paika pangad, kes on kohustatud inimestele põhimakseteenust osutama ja ka hädaolukorras makseteenused tagama – praegu on nimekirjas SEB, Swedbank, Luminor, LHV ja Coop Pank.
Seadusemuudatus paneb paika pangad, kes on kohustatud inimestele põhimakseteenust osutama ja ka hädaolukorras makseteenused tagama – praegu on nimekirjas SEB, Swedbank, Luminor, LHV ja Coop Pank.