MTA juht: firma loomise lihtsus võimaldab maksupettusi

 Eelmisel aastal registreeriti äriregistris 18 110 uut ettevõtet (nende hulgas 2212 FIEd). Nendest makse tasus eelmisel aastal aga vaid 5684 ehk veidi enam kui veerand alustajatest. See tähendab, et neist 72% eelmisel aastal mingeid makse ei tasunud. Viimase kolme aasta maksustatistika näitab, et uutest ettevõtetest ligikaudu pooled jõuavad alles kolmandaks tegevusaastaks maksustatava käibeni. Töötajatele hakkab palka maksma umbes kolmandik, ligi 15% igal aastal loodud uutest ettevõtetest jäävadki aga „riiulile“, ilma et nende tegevuse kohta maksuhaldurile üldse mingit jälge tekib.

On selge, et kõik alustavad ettevõtted ei ole määratud õnnestuma ja ettevõtluse alustamisega käivad alati kaasas ka riskid, kuid ettevõtlikkuse hindamise ainukriteeriumiks ei saa olla pelk kirjete arv äriregistris.

Paraku muudab lihtsam ettevõtte loomine lihtsamaks ka maksupettused. Nendest 5684 uuest äriühingust, mis eelmisel aastal ka reaalselt tegutsema hakkasid, on tervelt 12% maksu- ja tolliameti hinnangul maksuriskiga isikud – neil on kas arvutuslik ümbrikupalga risk, käibemaksukahju tekitamise  risk vms.

 Meie uurimisosakonna poolt eelmisel aastal avastatud organiseeritud maksupettuse skeemides oli väikseim kasutatud varifirmade arv ühes pettusskeemis 5 ja suurim 19.

See näitab, et organiseeritud maksupettustega seotud isikute poolt kasutatud firmad on loodud vaid kuritegude toimepanekuks. Maksupettust soosib ka osa ettevõtete selline tegutsemine, mille käigus üritatakse hankida toorainet võimalikult soodsa hinnaga mõtlemata odavaima pakkuja taustale ja sellele, et niisuguse odavuse taga on sageli riigile tasumata maksud. Asjakohane näide on siin eelmisel aastal avastatud suhkrupettuste skeem.  Maksuameti ülesanne on ka juhtida tähelepanu maksupettuste riskidele. Ma loodan, et nende riskide maandamiseks mõtlevad meiega kaasa kõik asjaosalised. Siin ei ole lahenduseks kontrollitegevuse suurendamine selle praeguses vormis või ametnike arvu suurendamine – pigem tuleks otsida lahendusi õiguskeskkonnas ja pikemaajalises perspektiivis ka tehnoloogilistes lahendustes.

Autor: Vilja Kiisler, Marek Helm