Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Teise samba makseid tasub suurendada
Kuna märkimisväärse osa eestimaalaste jaoks kujutab teine sammas ainsat säästetud vara, vääriks ideena kindlasti kaalumist teise samba sissemaksete suurendamine, märgib Danske Capital ASi tegevjuht Silja Saar. Näiteks, senise 6% asemel maksete jätkumist praegu ajutiselt rakendatava 9protsendilise määra alusel.
Prognoos, mille kohaselt suudaksime riikliku pensioni (esimese samba) ja kogutava teise samba abil saavutada soovitud 70–75% asendusmäära asemel umbes 41% meestena ning 32% naistena, ei tee kedagi õnnelikuks.
See tähendab ka survet sotsiaalkindlustussüsteemile, “kõhn” rahakott suurendab omakorda võimalikke sotsiaalseid pingeid. Seetõttu on tähtis, et ühiskond tervikuna oleks võimalikult hästi valmistunud eesootavaid probleeme seljatama.
Kui pensionieaks soovitud asendusmäärast jääb puudu pea 40%, siis taandub pensioniks raha kogumise küsimus sellele, kuidas ja millega puudujääv osa täita.Kui palju me rahalises väärtuses säästma peame, et seda 40% saavutada, sõltub mitmest asjaolust, sh inimese vanusest sääste koguma asudes ning planeeritavast pensionilejäämise east, olemasolevate säästude ning muu vara suurusest, prognoositavast inflatsioonist, mis säästetud vara kogumisperioodi jooksul räsib ning tootlusest, mis vara kasvatab.
Mida kaugemale kogumise algust edasi lükata, seda suuremaks läheb inimese enda panus. Laias laastus tähendab see, et kahekümnendate alguses oleval põlvkonnal tuleks säästa umbes 15% sissetulekust, kolmekümnendate keskpaigas keskmiselt viiendik ning neljakümnendate keskel alustajad peaksid säästma juba kolmandiku oma sissetulekust. Kindlasti ei maksa pensioniks valmistumisele käega lüüa ka seni säästudeta viiekümnendates olijatel. Säästudelt teenitava liitintressi näol on pensionini jääva 15–20 aastaga võimalik siiski endale veel märkimisväärsed säästud koguda.
Et aga rohkem kui 15% kõrvalepanemine võib paljudel juhtudel käia lihtsalt üle jõu, tasub säästmismäära suurendamiseks kaaluda kõiki seda toetavaid võimalusi. Näiteks kasutada säästmisega kaasnevaid maksutagastusi (vabatahtlik pensionisammas), mida omakorda investeerida, võimalusi tööandjaga kokkulepete saavutamiseks tööandja pensionist osa saamiseks, sissetulekute suurenedes neid mitte tarbimisse vaid säästmisesse suunates või võimalusel olemasolevate rahaasjade parema planeerimise ning selle kokkuhoiu arvel täiendavaid säästmisvõimalusi kaaludes.
Minu Äripäeva kasutamiseks logi sisse või loo konto.