Tööturg vajab rohkem paindlikkust
Kõrge tööpuudus, eriti noorte hulgas, on Euroopa majanduse üheks suuremaks probleemiks. Kuigi euroala riikide jaoks kehtib ühtne rahapoliitika, on majandus-, sh tööturupoliitika jäetud üksikute riikide pädevusse, kommenteerib Swedbanki peaökonomist Eestis Tõnu Mertsina.
Kui euroala tööpuudus aprillis oli üle 12%, siis jäi Eesti oma 8,4% näitajaga tublisti alla keskmist. Paljude Euroopa riikide tööturgu iseloomustavad pikaajalist tööotsimist soodustavad suured töötutoetused, ebapiisav geograafiline ja ametikohtade vaheline mobiilsus. Kõrged vallandamistasud takistavad ettevõtetel alalise lepinguga uute töötajate palkamist.
Sellised tingimused muudavad tööturu jäigemaks ning see reageerib majandusolude muutusele kas aeglaselt või kohati ka mitteadekvaatselt. Mastaapne valitsemissektori eelarve kokkuhoid mitmes Euroopa riigis pärsib sisemajanduse nõudlust, vähendab majandusaktiivsust ning seeläbi ka ettevõtete nõudlust tööjõu järele, rääkimata avaliku sektori koondamistest.
ELi tööpuuduse üks murelapsi, Hispaania, on püüdnud oma tööturgu reformida juba alates 2008. aastast, kuid seni tulemusteta. Jõulisemalt võeti muudatused käsile alles eelmise aasta suvel, kui vähendati töötajate vallandamistasusid, palgad muudeti paindlikumaks vastavalt ettevõtete majanduslikele võimalustele ning ajutiste töölepingute pikendamine üle ühe korra tehti ebaseaduslikuks. Paraku näitavad sellised muudatused tööturul oma tulemusi pika viitajaga.
Kui Euroopa Keskpanga rahapoliitika peamiseks eesmärgiks on inflatsiooni juhtimine, siis Föderaalreserv arvestab oma rahapoliitilistes otsustes hinnamuutuse kõrval ka tööpuuduse määra. Kuigi USA on oma raha- ja majanduspoliitikaga suutnud pikaajalises plaanis hoida tööpuuduse Euroopa omast madalama, siis Euroopas ei oleks täiendava rahapoliitilise eesmärgina tööpuuduse eesmärgistamine praegu võimalik. Tõenäoliselt ei annaks see ka soovitud tulemust.
Rahapoliitika saab läbi intressimäärade muutmise mõjutada tööpuudust, kuid selle efekt on väga aeglane. Intressimäärad reguleerivad kapitalikulu, mis mõjutab investeerimisotsuseid, ning see omakorda nõudlust tööjõu järele. Paraku see rahapoliitika kanal praegu ei toimi, kuna nõudlus on nõrk ning eriti just kõrgema tööpuudusega riikides ei toimi laenuturg piisavalt hästi. Tegelikult ei tohikski rahapoliitilised abinõud olla pikaajaline asendus liikmesriikide struktuurireformidele.
Koos kahaneva rahvaarvu ja tööhõivega muutub Eestis üha olulisemaks tootlikkuse suurendamine. See tähendab teadus- ja arendustegevuse edendamist ning investeeringuid tehnoloogiasse, kuid ka veelgi paindlikuma tööturu loomist. 2009. aasta töölepingu seadus lisas töösuhetesse Eestis küll mõningast paindlikkust, kuid selle positiivne mõju tööhõivele on pigem küsitav. Ka Praxise läbiviidud uuringust selgus, et seadus ei ole täiel määral oma eesmärke veel saavutanud.
Kas Eesti suudab püsida üha globaliseeruva majanduse konkurentsis? Kasvav nõudlus nappiva tööjõu järele tekitab palgasurvet ning võib muuta tootmise kallimaks. Soome ja Rootsi on võtnud eesmärgiks suurendada iga hinna eest tööjõu pakkumist ning seda tehakse suuresti võõrtööjõu abiga. Eestis hiljuti vastuvõetud seadusemuudatused välismaalaste seaduses, millega lihtsustati kõrgelt kvalifitseeritud tööjõu Eestisse tööle asumist, on samuti positiivne samm tööjõu nappuse leevendamiseks.