Veikko Vahar • 10 oktoober 2013

Riik noolib ettevõtjatelt tasuta laenu

Riik plaanib petturitega võitlemise sildi all laenata ettevõtjatelt tasuta raha ehk suurendab kaudset maksustamist. Selline sisu on ettepanekul pikendada enammakstud käibemaksu tagastusperioodi 30lt 60le päevale, kirjutab aktsiaseltsi Oilseeds Trade juhatuse liige Veikko Vahar.

Ettevõtete dokumentide kontroll toimub tavaliselt esimese 3-5 päeva jooksul. Samas tehakse käibemaksu tagastusotsus alles viimastel 28.-30. päeval. Kui juba täna on kahtlus, kas riik mitte ei hoia ettevõtja raha tahtlikult kinni, siis miks peaksin kavandatava plaani osas olema heausksem.

Tegelikult on juba praegu riigil võimalik enammakstud käibemaksu tagastusperioodi pikendada 30-lt 90 päevani. Kui riik pikendatud kontrolliperioodi ajal aga midagi kahtlast ei avastata, peab ta ettevõtjale maksma raha kasutamise eest intressi alates 31. päevast ehk teiste sõnadega korvatakse ausale ettevõtjale raha kinnihoidmise kulu. Samas kui riik avastab petturi, siis petturile intressi maksta ei tule. Tundub igati õiglane!

Praegune seadusandlus motiveerib seega riiki kontrolli läbi viima 30 päeva jooksul, pikendama kontrollperioodi vaid tõsiste kahtluste korral ning vastutama, kui ettevõtja raha hoitakse kontrolli ajal alusetult kinni kauem kui lubatud 30 päeva.

Kahjuks riik manipuleerib avalikkusega, õigustades uut ettepanekut statistikaga, et tagastab ettevõtjatele 90% juhtudel käibemaksu 2-3 päevaga. Selline tagastusaeg saab olla ainult maksuameti ettemaksu kontolt ettevõtja kontole raha kandmisel. Enne, kui ettevõtte raha jõuab maksuametis tema ettemaksu kontole, ripub see raha „õhus”. Riik ei ole aga avalikustanud maksudeklaratsiooni esitamise ja raha ettemaksu kontole kandmise vahele jääva kontrolliperioodi keskmist pikkust, millest antud juhul räägime.

Analüüsides leidsin kolm suurt valdkonda, kus tegutsevaid ettevõtjaid antud ettepanek kõige rohkem mõjutab – põhivarasse investeerijad, eksportijad ja põllumajandus. Kuna ise olen ettevõtja põllumajandussektoris, siis suudan täna öelda, milline on põllumajandussektori lisakulu seoses antud ettepanekuga.

Põllumees teeb aasta esimeses pooles kulutusi väetisele, kütusele, külviseemnetele, millelt küsib riigilt igakuiselt käibemaksu tagasi. Enne saagi realiseerimist saadav käibemaksutagastus on oluline osa tema rahavoost. Ettepaneku rakendumisel pikeneks sisenditelt tagastava käibemaksu tagastusaeg 60 päevani ning põllumees peab selleks perioodiks leidma lisafinantseerimist.

Seega kui Eesti teraviljakasvatuse külvipind on ca 400 000 ha, keskmine sisendikulu 400 eurot hektari kohta ja intress 6%, jõuaksime tulemusele, et riik laenaks teraviljakasvatajatelt kaheks kuuks tasuta ca 32 miljonit eurot ehk põllumees peaks riigi eest kinni maksma ca 320 000 eurot finantskulusid! Kui lisada ka köögiviljakasvatajate kulud, kujuneks sektori kaudseks maksustamiseks ca 0,5 miljonit eurot.

Käibemaksu tagastustaotlusi tuleb mõistagi kontrollida, aga see peab toimuma riigipoolse venitamiseta ja võimalikult väikese närvikuluga ettevõtjale.

Venitamise ärahoidmiseks oleks ettevõtja suhtes õiglane, kui riik maksab ettevõtjale kogu kontrolliperioodi eest intressi, s.t alates esimesest päevast, kui tema raha kinni hoitakse. Vähendamaks pingeid maksutagastusel, tuleks võimaldada osaotsuste tegemine. Riik kontrolligu kauem kahtlust äratavaid tehinguid, kuid ärgu hoidku kinni probleemideta maksutagastust.

Hetkel kuum